EL astub virtuaalvaluutade kandadele

29. detsember 2017, 12:00
Krüptorahade kasutamine organiseeritud kuritegevuses on teinud Euroopa Liidu murelikuks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171229/NEWS/171229769/AR/0/AR-171229769.jpg
Ainult tellijale

Euroopa Liit on otsustanud karmistada rahapesu tõkestamise reegleid, mis tähendab ka jõulisemaid meetmeid virtuaalvaluutade anonüümsete vahetustehingute vastu.

Kuna krüptorahade kasutamine on sageli anonüümne ja seda kasutatab ka organiseeritud kuritegevus, siis otsustas EL, et tuleb selliste varade vahetamise platvormidele survet avaldada. "Virtuaalvaluuta vahetaja peab oma kliente tuvastama hakkama, samuti selliste valuutade hoidmise ehk "rahakotiteenuse" pakkuja. Tehinguid virtuaalvaluutadega üksiti jälgima ei hakata," selgitas rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Kuigi suured virtuaalvaluutade raha vastu vahetamise teenuse pakkujaid on Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Koreas, on neid ka Eestis ja mujal Euroopa Liidus. "Eestis kehtis enne uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse jõustumist nende suhtes "alternatiivse maksevahendi" regulatsioon ning sellised platvormid pidid samuti rahapesu tõkestamise meetmeid järgima," ütles Meius.

Täpsustatakse lõplike kasusaajate registrisse kuulumist

Rahapesu tõkestamise direktiivis leppisid ELi liikmesriikide saadikud kokku vahetult enne jõule. Kurb uudis on see, et direktiiviga välismaalaste praegused probleemid pangakontode avamisel kindlasti väiksemaks ei lähe. Hea uudis on aga see, et tükk uuest direktiivist on Eesti rahapesu tõkestamise seaduses juba sees.

Peamiselt on direktiiv Eesti seadusega võrreldes keerulisem usaldusfondide (trust'id) tegelike kasusaajate registri puhul. "Seni on neid registreid pidanud rakendama riigid, mille õiguse alusel trust on loodud, kuid tulevikus peavad registritesse trust'ide tegelikud kasusaajad koguma ka sellised riigid, kus trust tegelikult tegutseb," rääkis Meius. Direktiivi järgi hakkab ettevõtete tegelike kasusaajate nimekiri olema avalik kõigile, usaldusfondide kasusaajate teabele ligi pääsemiseks peab olema õigustatud huvi.

Kui kõik riigid on tegelike kasusaajate registrid koostanud, siis ühendab Euroopa Komisjon need kolme aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. See võimaldaks Meiuse sõnul juba piiriüleselt kiireid päringuid otse andmebaasidesse, nii et tulevikus ei pea iga kord enam ametlikku infopäringut kirjutama vastavale asutusele ja siis vastust ootama jääma.

Rahapesu järelevalveorganitele suuremad õigused

Laialdaselt suurenevad rahapesu andmebüroode õigused. Esiteks tekib neile õigus pääseda ligi kõigile pangakontode registritele, mis tähendab, et neil on võimalik tegelikud kasusaajad kogu aeg reaalajas välja selgitada. Näiteks nõuab direktiiv, et andmebürood peavad saama andmeid ka "spontaanselt" küsida ükskõik millise kohustatud isiku käest. Siiani oli see mitmes riigis piiratud sellega, et bürool tekkis õigus alles kahtlase tehingu teatise järel.

"Rahapesu andmebüroode õigus kontosid külmutada on detailides jätkuvalt ikkagi liikmesriikide otsustada. Selline tehingu peatamise õigus peab direktiivi kohaselt olemas olema, kuid ei ole reguleeritud, kuidas see vormiliselt aset leiab ja näiteks kui kaua vahendeid külmutatuna hoida saab," selgitas Meius. Kaks aastat pärast direktiivi jõustumist vaatab Euroopa Komisjon rahapesu andmebüroode koostöö üle ja siis analüüsitakse, kas direktiivi tuleb veel muuta.

Eesti eesistumise ühe lõpupingutuse tagajärjel saavutatud lepe läheb nüüd Euroopa Parlamenti lõpphääletusele, misjärel kinnitavad direktiivi ELi liikmesriikide rahandusministrid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. December 2017, 17:07

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing