• OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
  • OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
Pensionifondide investeeringud Eesti ettevõtetesse lähenesid eelmise aasta lõpus kümnele protsendile.
LHV plaanib aasta esimeses pooles tulla välja ainult Eestisse investeeriva pensionifondiga.
  • LHV plaanib aasta esimeses pooles tulla välja ainult Eestisse investeeriva pensionifondiga.
  • Foto: Andras Kralla
2017. aasta viimases kvartalis investeerisid pensionifondid oma varasid Eestisse rekordilised 9,59 protsenti, teatas kaubandus-tööstuskoda. Aasta varem investeeriti pensionifondide varasid Eestisse 5,56 protsenti.
Kõige rohkem investeeris neljandas kvartalis pensionifondi varasid Eesti majandusse LHV, moodustades ligi 72 protsenti kõikidest investeeringutest. Kokku investeeriti neljandas kvartalis Eesti majandusse pea 348 miljonit eurot.
Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et kohustusliku kogumispensioni varadest investeeritaks Eestisse üha rohkem, sest see aitab kaasa nii Eesti majandusarengu kui konkurentsivõime kasvule. „Seda rõõmustavam on näha, et seda tehakse üha rohkem,“ teatas koda.
Eelmisel aastal tegid nad koos SEB Läti ja Leedu pensionifondidega otsuse investeerida Baltcapi infrastruktuurifondi, mis alles hakkab tegema investeeringuid, sealhulgas Eestis. „Oleme investeerinud Eleringi ja Eesti Energia võlakirjadesse. Ajalooliselt on meil olnud ka kohalikke kinnisvarainvesteeringuid, sh ka metsamaasse. Hetkel selliseid investeeringuid ei ole, kuid tulevikku vaadates me ei välista otseselt midagi,“ rääkis Piilmann.
Piilmann kinnitas, et kui riik otsustab II samba investeeringud lõpetada, on selle otsuse mõju üheselt negatiivne. „Pikaajaliste säästude puudumist riigi ja eraisiku tasemel ei saa kuidagi teistmoodi käsitleda.“
Swedbank ei taha investeeringuid teistega jagada
Swedbanki pensionifondid tegid eelmisel aastal Eestisse investeeringuid üle 60 miljoni euro väärtuses. Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla sõnul on nemad püüdnud investeeringute tegemisel leida kohti, kus on konkurents teiste võimalike investoritega keskmisest madalam.
„Nii näiteks oleme viimasel paaril aastal suurendanud oma fondides rahapaigutusi siinsetesse keskmiselt suurematesse ärikinnisvara objektidesse. Meie hinnangul on üle 15–20 miljoni euro suuruste ärikinnisvara tehingute puhul potentsiaalne investorite hulk oluliselt väiksem ning seetõttu on lihtsam leida soodsama riski ja tootluse suhtega investeeringuid,“ ütles Tamla. Peamine partner on neil selliste investeeringute tegemisel olnud Eften Capital.
Tamla märkis, et teine hea näide on äsjaloodud Luminor panga finantseerimine. Eesti pensionifondid olid valmis Eesti ettevõtte võlakirjadesse investeerima märkimisväärse summa enne selle ettevõtte poolt rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitingu saamist ja selle läbi välisinvestorites suurema huvi tekitamist.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele