Pankrotiohtu üha raskem näha

13. veebruar 2018, 18:30
Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots tõdes, et pankrotti minevatel ettevõtetel läheb enne seda aina paremini.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180213/NEWS/180219877/AR/0/AR-180219877.jpg

Pankrotistunud firmade osakaal kõikidest äriühingutest püsis teist aastat järjest aegade madalaimal tasemel, kuid pankrotiohtu on Creditinfo hinnangul üha raskem määrata võlgade ja põhinäitajate järgi.

Creditinfo pankrottide uuringust selgus, et eelmisel aastal kuulutati püsiv maksejõuetus välja 343 äriühingul, mida oli 8 ettevõtte võrra rohkem kui aasta varem. Siiski püsis pankrotistunud firmade osakaal madalal, sest tuhande ettevõtte kohta pankrotistus keskmiselt 1,6 ettevõtet.

Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots märkis, et nad on pankrotiuuringut tehes vaadanud igal aastal põhjalikumalt võlgasid ja põhilisi finantsnäitajaid. Möödunud aastat hinnates avastasid nad aga, et nende näitajate järgi ei olegi nii lihtne pankrotiohtlikku ettevõtet ära tunda. „Põhinäitajad, mida tavaliselt vaadatakse, on iga aastaga järjest paremad ja isegi eksisteerib omakapitali,“ rääkis Ots.

Koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud. Paranenud pankrotile eelnenud näitajad tulevad Otsa hinnangul rahunenud majanduskeskkonnast. „Stabiilsel ajal on rohkem üritajaid. Nagu me nägime, olid enamik väikeettevõtjad.“

Seetõttu osutus kõige täpsemaks indikaatoriks Creditinfo reiting, mis liigitas 97 protsendil juhtudest pankrotistunud ettevõtted enne pankrotti riskantseteks ehk andis neile kas madala või üldse määratlemata reitingu. Ots seletas, et reitingut arvestades on oluline finantsnäitajate trend, lisaks arvestab see ka seotud ettevõtteid, juhte ja nende tausta. „Tihti algavad probleemid kuskilt mujalt ja jõuavad hiljem ettevõtteni.“

Ots tõdes, et on järjepidevaid pankrotimeistreid, kuid ka neid, kelle teised ettevõtted hakkavad jääma võlgu ja tekivad maksehäired ja maksuvõlad. „Üldjuhul kandub see varem või hiljem sellesse niinimetatud puhtasse ettevõttesse üle.“

Ehitus kukkus esikolmikust välja

Möödunud aastal pankrotistus traditsiooniliselt enim ettevõtteid majutuses ja toitlustuses ning töötlevas tööstuses. Esikolmikust langes aga esimest korda välja ehitussektor. Ots ütles, et ilmselt tugevnenud majandusoludes ehituses tööd jätkub ja ei teki nii palju probleeme. Ta tõdes, et siiski on ehitus pingereas suhteliselt üleval ja kuna pankroti protsess on üldjuhul pikk, jõuavad muutused majanduses pankrottidesse paar aastat hiljem.

Suurematel pankrotistunutel halvad äriplaanid

Ots tõdes, et eelmise aasta suurimatel pankrotistujatel oli lihtsalt halb äriplaan. Ta nentis, et kolmandal suurimal pankrotistujal Bauschmidtil olid väga-väga suured ambitsioonid. „Bauschmidt võitis järjest vähempakkumisi ja võitis endale projekte, millega ta enne ei olnud tegelenud. Trammiteede ehitus ja sellised projektid, mis ei olnud konkreetselt tema ala ja lihtsalt tõmbas end ilmselt sellega lõhki ja probleemidesse.“

„Aga esines ka petumaiguga ettevõtteid, nagu Spratfil ja Joyful Partners, kellel oli mingil määral tegemist tulude või maksude optimeerimisega ja kellel olid maksuameti hinnangul ebaausad või valed võtted,“ nentis ta.

Suurim pankrotistuja, kalatööstus Spratfil oli 2013. aastal Äripäeva toiduainetööstuse TOPis neljandal kohal ja esisaja hulka jõudis firma ka kaks aastat hiljem. Samal ajal oli ettevõte maksuameti huviorbiidis. Kohus mõistis 2015. aastal ettevõtte omanikud süüdi valeandmete esitamises tagasinõude suurendamise eesmärgil, kirjeldab Creditinfo uuring. Kohtuotsuse järgi lõi kalafirma mitu varifirmat, mille kaudu tehti näilikke tehinguid ning nõuti riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Firma omanik ja juhid said tingimisi vangistuse. Spratfil pidi riigile maksma 2 miljonit eurot tasumata jäänud makse ning lisaks 120 000 eurot trahvi. Kaks aastat hiljem ehk möödunud aasta suvel läks ettevõte pankrotti.

Suurimate pankrotistujate tabelis teisele kohale jõudnud Joyful Partners ostis välisturgudelt odavalt just turule tulnud nutiseadmeid, peamiselt iPhone'e ja iPad'e, ning müüs need kiiresti vaheltkasuga maha.

Käive kasvas mühinal ning 2014. aastal teenis ettevõte üle 40 miljoni eurose käibe juures miljoni kasumit. Oma tegevust kommenteerides ütles ettevõtte omanik Jevgeni Lobatš, et tegemist on mobiiltelefonide päevakauplemisega, mille puhul ta jälgib pidevalt valuutakursse. Lobatš kuulutas julgelt, et teab saladust, kuidas viimased Apple’i mudelid esimeste seas müüki panna: „Teame, kuidas teha seda paari tunni, mitte nelja päevaga ning seda kõike ametlikult.” Maksuamet hoidis ettevõtte tegevusel silma peal, kuid Lobatš kinnitas, et ei muretse, kuna nad töötavad ausalt, kirjutab Creditinfo.

Ettevõtte maksekombed hakkasid halvenema 2016. aasta algusest, mil Creditinfo tuvastas ka kahtlased käitumismustrid. Uue koguse nutiseadmete hankimiseks ja edasimüümiseks korraldas sama omaniku teine ettevõte JPF Finace võlakirjaemissiooni. Hiljem selgus kohtus, et firma on varatu ning võlad ulatuvad seitsme miljoni euroni. Investorite makstud raha kadus firma arvelt kiiresti teistesse riikidesse. Joyful Partners jäi samuti 3,5 miljonit eurot võlgu, kuna ei suutnud ostetud telefonide eest tasuda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2018, 17:31

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing