Pankrotiohtu üha raskem näha

Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots tõdes, et pankrotti minevatel ettevõtetel läheb enne seda aina paremini.  Foto: Andres Haabu
Kristel Härma • 13. veebruar • 4 min
Jaga lugu:

Pankrotistunud firmade osakaal kõikidest äriühingutest püsis teist aastat järjest aegade madalaimal tasemel, kuid pankrotiohtu on Creditinfo hinnangul üha raskem määrata võlgade ja põhinäitajate järgi.

Mullused suurimad pankrotti kukkujad

 

Creditinfo pankrottide uuringust selgus, et eelmisel aastal kuulutati püsiv maksejõuetus välja 343 äriühingul, mida oli 8 ettevõtte võrra rohkem kui aasta varem. Siiski püsis pankrotistunud firmade osakaal madalal, sest tuhande ettevõtte kohta pankrotistus keskmiselt 1,6 ettevõtet.

Creditinfo Eesti peaanalüütik Anne-Ly Ots märkis, et nad on pankrotiuuringut tehes vaadanud igal aastal põhjalikumalt võlgasid ja põhilisi finantsnäitajaid. Möödunud aastat hinnates avastasid nad aga, et nende näitajate järgi ei olegi nii lihtne pankrotiohtlikku ettevõtet ära tunda. „Põhinäitajad, mida tavaliselt vaadatakse, on iga aastaga järjest paremad ja isegi eksisteerib omakapitali,“ rääkis Ots.

Koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud. Paranenud pankrotile eelnenud näitajad tulevad Otsa hinnangul rahunenud majanduskeskkonnast. „Stabiilsel ajal on rohkem üritajaid. Nagu me nägime, olid enamik väikeettevõtjad.“

Seetõttu osutus kõige täpsemaks indikaatoriks Creditinfo reiting, mis liigitas 97 protsendil juhtudest pankrotistunud ettevõtted enne pankrotti riskantseteks ehk andis neile kas madala või üldse määratlemata reitingu. Ots seletas, et reitingut arvestades on oluline finantsnäitajate trend, lisaks arvestab see ka seotud ettevõtteid, juhte ja nende tausta. „Tihti algavad probleemid kuskilt mujalt ja jõuavad hiljem ettevõtteni.“

Ots tõdes, et on järjepidevaid pankrotimeistreid, kuid ka neid, kelle teised ettevõtted hakkavad jääma võlgu ja tekivad maksehäired ja maksuvõlad. „Üldjuhul kandub see varem või hiljem sellesse niinimetatud puhtasse ettevõttesse üle.“

Urmas Ustav,, Lextali vandeadvokaat

 Pankrot pole iseenesest häbiasi

Euroopa ja USA majanduse lähenemine on erinev: USAs suhtutakse ettevõtjasse selle jagu tõsisemalt, kui oled ühe pankroti läbi teinud. Siis oskad olla riskide osas ettevaatlik ja tead, et alati ei lähe hästi. Eestis tundub see ikkagi reeglina häbiasi olevat. Nii kui sul on pankrot olnud, öeldakse, et oled mingisuguse jamaga hakkama saanud.

Häda on meil lihtsalt selles, et õiguskord on toores ja pankroti puhul reeglina eeldatakse ikkagi, et üritasid kõigile mütsi pähe tõmmata. See võib olla nii, aga ei pruugi. 

Mina iseenesest pankrotis häbiasja ei näe. Ülemaailmne statistika ütleb, et umbes 80% kõigist ettevõtmistest läheb nässu. Küsimus on selles, kuidas see nässu minek vormistatud saab. Selles mõttes ei ole pankrot kui niisugune häbiasi. Minu arust on küsimus selles, mis sellega kaasas on käinud. Väga tihti tähendab see Eestis seda, et enne on plats tühjaks tehtud ja siis jääb võlausaldajatele sellest halb maik.

Ehitus kukkus esikolmikust välja

Möödunud aastal pankrotistus traditsiooniliselt enim ettevõtteid majutuses ja toitlustuses ning töötlevas tööstuses. Esikolmikust langes aga esimest korda välja ehitussektor. Ots ütles, et ilmselt tugevnenud majandusoludes ehituses tööd jätkub ja ei teki nii palju probleeme. Ta tõdes, et siiski on ehitus pingereas suhteliselt üleval ja kuna pankroti protsess on üldjuhul pikk, jõuavad muutused majanduses pankrottidesse paar aastat hiljem.

Suurematel pankrotistunutel halvad äriplaanid

Ots tõdes, et eelmise aasta suurimatel pankrotistujatel oli lihtsalt halb äriplaan. Ta nentis, et kolmandal suurimal pankrotistujal Bauschmidtil olid väga-väga suured ambitsioonid. „Bauschmidt võitis järjest vähempakkumisi ja võitis endale projekte, millega ta enne ei olnud tegelenud. Trammiteede ehitus ja sellised projektid, mis ei olnud konkreetselt tema ala ja lihtsalt tõmbas end ilmselt sellega lõhki ja probleemidesse.“

„Aga esines ka petumaiguga ettevõtteid, nagu Spratfil ja Joyful Partners, kellel oli mingil määral tegemist tulude või maksude optimeerimisega ja kellel olid maksuameti hinnangul ebaausad või valed võtted,“ nentis ta.

Suurim pankrotistuja, kalatööstus Spratfil oli 2013. aastal Äripäeva toiduainetööstuse TOPis neljandal kohal ja esisaja hulka jõudis firma ka kaks aastat hiljem. Samal ajal oli ettevõte maksuameti huviorbiidis. Kohus mõistis 2015. aastal ettevõtte omanikud süüdi valeandmete esitamises tagasinõude suurendamise eesmärgil, kirjeldab Creditinfo uuring. Kohtuotsuse järgi lõi kalafirma mitu varifirmat, mille kaudu tehti näilikke tehinguid ning nõuti riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Firma omanik ja juhid said tingimisi vangistuse. Spratfil pidi riigile maksma 2 miljonit eurot tasumata jäänud makse ning lisaks 120 000 eurot trahvi. Kaks aastat hiljem ehk möödunud aasta suvel läks ettevõte pankrotti.

Marko Kairjak,, vandeadvokaat, TÜ majanduskaristusõiguse õppejõud

 Pankrotiavaldusega tasub kiirustada

Võlausaldajana on oluline saada võimalikult palju infot ettevõte olukorra kohta: mis on finantsseis ja kas kehv olukord on ajutise või pikaajalise iseloomuga. Pidagem silmas seda, et majandusaasta aruanded tulevad avalikuks viivitusega, st 2017. aasta lõpu seisu saame me avalikult teada alles 2018. aasta suvel. Selle info põhjalt tuleks otsustada, kas ettevõtet on veel võimalik õigele kursile saada, st osanikel vahetada kiiresti välja juhtkond või siis võlausaldajatel alustada läbirääkimisi lepingu kiireks lõpetamiseks, et raha tagasi saada või siis nõuda lisatagatist.

Kui info viitab sellele, et olukord on lootusetu, tuleks kaaluda kiiresti pankrotiavalduse esitamist. Kuna kahjumis ettevõte nii-öelda sööb oma vara, on mõtet pankrot välja kuulutada võimalikult vara, et ettevõttel oleks veel vahendeid vähemalt osaliselt võlgu tagasi maksta.

Allikas: Creditinfo blogi

Suurimate pankrotistujate tabelis teisele kohale jõudnud Joyful Partners ostis välisturgudelt odavalt just turule tulnud nutiseadmeid, peamiselt iPhone'e ja iPad'e, ning müüs need kiiresti vaheltkasuga maha.

Käive kasvas mühinal ning 2014. aastal teenis ettevõte üle 40 miljoni eurose käibe juures miljoni kasumit. Oma tegevust kommenteerides ütles ettevõtte omanik Jevgeni Lobatš, et tegemist on mobiiltelefonide päevakauplemisega, mille puhul ta jälgib pidevalt valuutakursse. Lobatš kuulutas julgelt, et teab saladust, kuidas viimased Apple’i mudelid esimeste seas müüki panna: „Teame, kuidas teha seda paari tunni, mitte nelja päevaga ning seda kõike ametlikult.” Maksuamet hoidis ettevõtte tegevusel silma peal, kuid Lobatš kinnitas, et ei muretse, kuna nad töötavad ausalt, kirjutab Creditinfo.

Ettevõtte maksekombed hakkasid halvenema 2016. aasta algusest, mil Creditinfo tuvastas ka kahtlased käitumismustrid. Uue koguse nutiseadmete hankimiseks ja edasimüümiseks korraldas sama omaniku teine ettevõte JPF Finace võlakirjaemissiooni. Hiljem selgus kohtus, et firma on varatu ning võlad ulatuvad seitsme miljoni euroni. Investorite makstud raha kadus firma arvelt kiiresti teistesse riikidesse. Joyful Partners jäi samuti 3,5 miljonit eurot võlgu, kuna ei suutnud ostetud telefonide eest tasuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt