Ettevõtja küsib, minister vastab

19. veebruar 2018, 06:00
Anvelti sõnul on ELi D-viisaga võimalik Eestis seaduslikult töötada sisserände piirarvust sõltumata.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180219/NEWS/180219719/AR/0/AR-180219719.jpg

Urve Palo sõnul on arenenud riikide kõrgem elatustase otsene sisserände piiramise tulemus. Andres Anvelt näeb põhiprobleemina registreerimata musta tööjõudu, kellele valitsus möödunud nädalal vastu võetud seadusemuudatuse alusel ka jahti pidama hakkab.

Valitsuse hiljutise otsusega jäid sisserändekvoodid muutmata. Tõsteti küll lühiajalise töötamise perioodi ja kvoodi alt vabastati tippspetsialistide elamisload, kuid ettevõtjate sõnul jääb suur pilt endiseks ja seetõttu pole ka põhjust torisemist jätta. Äripäev andis ettevõtjatele võimaluse ise valitsusele üks küsimus esitada, et aidata olukorda näha nende silme läbi.

Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliit: Valitsus räägib pidevalt lisandväärtuse kasvatamise vajadusest ja ettevõtjate abistamisest tööjõuprobleemide lahendamisel. Samuti maailmaturul konkurentsivõimeliseks muutumise vajadusest. Kuidas te selgitate seda viimase otsuse valguses, kus te ei luba välisspetsialisti, kes teenib 1200-1400 eurot kuus, riiki kauemaks kui 1 aasta ja samas neid spetsialiste Eestis saadaval pole?

Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister: Valitsuse eesmärk on aidata ettevõtetel teha järgmine kvalitatiivne hüpe. Selleks on vaja eemalduda odava tööjõu põhisest ärimudelist. Saavutatud kõrgem elatustase ühes või teises riigis on sisserände piiramise tulemus, seda kasutab enamik arenenud riike oma kodanikkonna heaolu huvides.

Majanduskasvu on võimalik tagada kas töökäte hulga suurendamise või tootlikkuse kasvuga. Viimane on Eestis madal: tööstuse lisandväärtus jääb 54% tasemele Euroopa Liidu keskmisest, Eesti tööstussektori panus SKPsse on 15,4% ning hõivatute arve 18%, mis viitab suhteliselt kõrgele tööjõumahukusele.

Tootlikkuse kasvu saavutab ka tootmis- ja juhtimisprotsesside tõhustamise või tooteinnovatsiooniga. Odav (välis)tööjõud võib olla lühiajaliselt kasulik üksikule ettevõttele, kuid mitte terve majanduse seisukohalt. Odava tööjõu Eestisse toomisega ei ole kohalik tarbija võimeline kõrgemat hinda maksma ja ka ettevõtete kasumid kahanevad. Tippspetsialistid, keda kapitalimahukas tööstus vajab, oleme järk-järgult kvoodi alt välja viinud.

Globaalses konkurentsis saab püsida kaheti: tuginedes madalatele (tööjõu)kuludele ehk lüüa teisi riike hinnapõhise konkurentsiga või rõhuda kvaliteedile. Esimene tähendaks vaesuslõksu langemist ehk arengumaa staatusesse kinnijäämist. Teine väärtustab meie konkurentsivõimet maailmaturgudel innovatiivsete toodete-teenuste läbi.

Praegune valitsus lähtub viimasest lähenemisest, seda ka migratsioonipoliitikas. Kui tahame tõsta ettevõtete tootlikkust ehk lisandväärtust töötaja kohta, ei ole odav tööjõud lahendus.

 

Toomas Tamsar: Siseriiklik oskustööjõud on rakendatud maksimumini (ka vähenenud töövõimega inimesed). Spetsialiseerumine tähendab, et vaja on üha erinevamaid oskusi, mida Eestis pole. Mida soovitate ettevõtjale?

Urve Palo: Eelmise aasta lõpus oli töötukassas arvel ligi 31 000 aktiivset tööotsijat. 9000 tööotsijat on läbinud kolmanda haridustaseme (s.t keskerihariduse, kutsekõrghariduse, bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe). Töötute seas on ühed enim esindatud erialad tootmine ja töötlemine, masinaehitus, mehaanika ja elektroonika ning ehitus ja arhitektuur. Ei saa nõustuda väitega, et siseriikliku oskustööjõu kasutus on maksimumis.

Pigem on väljakutseks kohaliku oskustööjõu potentsiaali tõhusam rakendamine. Kui tööandja leiab tööd otsivate inimeste hulgast sobiva, saab töötukassast taotleda koolitustoetust. Sellest aastast käivitus ka Work in Estonia programm, mis aitab IKT-ettevõtetel välisspetsialiste Eestisse tuua.

Ettevõtjatel on võimalik tugineda ka ELi siseturule. Mitmes teises ELi riigis, kus sisserände piirangud ei rakendu, on tööjõud odavam kui Eestis. Näide elust enesest - Auvere elektrijaama ehitusel kasutas Itaalia alltöövõtja sadu Bulgaaria ja Rumeenia keevitajaid.

 

 

Enn Veskimägi, Standard AS: Miks takistab praegune valitsus Eesti, s.t. meie kõikide majandusarengut ja välisinvesteeringute soosimist? Miks ei jälgita, kuidas käituvad meie naabrid Läti, Leedu ja Poola – nemad on Eesti konkurendid Euroopa turgudel! Peaminister kinnitas mõni nädal tagasi kohtumisel tööandjatega, et ta toetab igati kvoodi suurendamist. See tööloa pikendamine kolme kuu võrra on kui Mercedese ostult 30 eurot allahindlust saada…

Urve Palo: Tänane makromajanduslik olukord – majanduskasv, töötusemäär, kasumid ettevõtlussektoris või tööstustoodangu maht – püstitas 2017. aastal taasiseseisvumisaja rekordi. Seetõttu ei saa nõustuda kriitikatulvaga valitsuse poliitika suunas. Valitsus ei ole takistanud majandusarengut ega kavatse seda teha.

Välisinvesteeringute ligimeelitamiseks on mitmeid riiklikke meetmeid: suurinvestori meetmest kuni äridiplomaatia strateegia vastuvõtmiseni eelmise aasta detsembris. Rahandusministeerium on välja tulnud eelnõuga, mis soovib elektriintensiivse töötleva tööstuse ettevõtjatele teatud tingimustel soodsamat aktsiisimääraga. Sedagi näeme välisinvesteeringuid soodustava tegurina.

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Triin Ploompuu, masinatööstuse liit: Kas meil on andmeid, kui palju tööjõudu mustalt täna Eestis töötab? Kumb on suurem julgeolekurisk, kas: kui me ei tea ja ei tunne seda võõrtööjõudu, kes täna Eestis mustalt töötab; me teame ja kontrollime neid läbi ametlike töösuhete kohalike ettevõtetega, kes toovad Eesti riigile maksutulu?

Andres Anvelt, siseminister: Esmalt, sisserände piirarvu reguleeriv otsus on valitsuse kompromiss, mis kujunes välja kolme erakonna kokkuleppel. See pole ühe ministri soolo. Sotsiaaldemokraatlik erakond toetas ka lühiajalise töötamise pikendamist kahele aastale, IRL mitte. Töö sisserände piirarvu regulatsiooniga jätkub, sest valitsuse kompromissotsus sisaldas ka laiapõhjalise töörühma mandaadi pikendamist, kes pikaajaliste lahendustega edasi töötab.

Sisserände piirarv ei ole pöördvõrdeline musta tööjõuga. Musta tööjõudu ajavad taga ettevõtjad, kes tahavad inimesi palgata makse maksmata või makstes ettenähtust madalamat palka. Kohalik tööjõud on kallis, aga võõramaine must magusalt odav.

Euroopa Liidu pikaajalise ehk D-viisaga on võimalik Eestis igati seaduslikult töötada ka sisserände piirarvu alla kuulumata. ELis on olemas teenuste vaba liikumise direktiiv. Kui üks ettevõte on väga hea lammutustöödes, siis on igati mõistlik, et seesama ettevõte käib oma meeskonnaga erinevates liikmesriikides seda teenust pakkumas. Palka maksab ettevõte oma asukohariigi järgi ja sealsete seaduste kohaselt.

Probleem on see, kui võrrandisse ilmuvad osavad skeemitajad. Näiteks registreeritakse ettevõte fiktiivselt mõnda teise liikmesriiki, et siis seal välja antud viisaga inimesi siia mustalt tööle tuua. Siin neid arvele ei võeta ja nende pealt makse ei maksta. See on probleem. Mullu tabati 358 selliselt töötavat inimest, tegelikkuses on nende arv vähemalt kolm korda suurem. Vahele jäänud töötajatel keelati edasi töötamine, kuid midagi muud temaga teha ei saanud. Just möödunud nädala neljapäeval (15. veebruaril) võtsime valitsuses vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab ebaseaduslikult töötava D-viisa omaniku Eestist välja saata.

 

Emöke Sogenbitz, Hanza Mechanics Tartu AS: Minister Anvelt, ütlesite ministeeriumi pressiteates, et sisserände kõrval peab rohkem tegelema Eesti tööjõu ümber- ja täiendõppega, eriti piirkondades, kus tööpuudus kõrgem. Meie tehas Narvas (350 töötajat) on tõsises tööjõupuuduses ja oleme nii Narva kui ka Ida-Virumaa töötukassaga tööd teinud ning tulemus on põhimõtteliselt 0. Palun näidake mulle konkreetselt, kellele praeguse tööhõive protsendi juures seda ümberõpet teha?

Andres Anvelt, siseminister: Jään selgelt selle juurde, et rõhk tuleb panna meie oma töötajatele. Näiteks Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- ja Võrumaal on töötuse määr võrreldes Eesti keskmisega ligi kaks korda kõrgem. Potentsiaalset tööjõudu on, aga mitte kauaks - need inimesed lihtsalt napsatakse ära. Töötukassa teeb tööandjatega tihedalt koostööd, näiteks Ida-Virumaal ollakse partnerid ligikaudu 1000 ettevõttele. T

ööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, kes võiks neile töökohtadele asuda. Siis saab ka töötukassa koolitusi planeerida. Tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus olukord muutub nädalast nädalasse. Teiseks tuleb osata oma töötajaid hoida, mis tähendab ka väärilise palga maksmist.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2018, 08:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing