Liigne optimism võib tuua pohmelli

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 1. märts 2018 kell 3:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liigne optimism võib tuua pohmelli
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido SomelarFoto: Andres Haabu
Kui suure hurraaga uude aastasse joosta, võib see lõppeda peaga vastu seina, hoiatab.Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar, et kuue aasta kiireimast kasvust hoolimata tasub hoida konservatiivset joont.
Suurima panuse majanduse arengusse andsid ehitussektor, ITK ning kutse- ja tehnikaalased tegevusalad. Hoolimata ilusatele numbritele ja meedia optimismile leidsid ehitusettevõtted, et talitada tuleks tasa ja targu.
Kevad toob ehitusturul hinnatõusu
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar leidis, et hoolimata positiivsest tagasivaatest möödunud aastale tasub hoida konservatiivset meeleolu. Meediakajastusi uskudes läheb kogu majandusel, sealhulgas ehitusel, erakordselt hästi. Ja õige ta on. Aga kui suure hurraaga uude aastasse joosta, võib see lõppeda peaga vastu seina.
“Kevad ja suvi toovad hindade kasvu. See on iga-aastane trend, kuid tänavune tuleb viimaste aastate keerulisim. Linnaäärne elavneb ja alltöövõtjad ning töömehed liiguvad sinna. Töökäte puudus muutub eriti teravaks ja hakkab survestama palkasid. Materjalide tootjad soovivad samuti hindu tõsta. See toob kaasa üldise hinnatõusu,” kirjeldas Somelar.
Et vältida tööjooksikute tekitatud seisakuid, töötas viimasel suuremal objektil – Lõunakvartalis – mitu alltöövõtjat. See võimaldab kiiret asendust, kui keegi jätab objektile ilmumata. Ilma võõrtööjõuta poleks need manöövrid võimalikud olnud. Järgmisena ootab oma järge uus IT maja.
Kuna otsused ei ole lühiajalised, soovitas Somelar tasakaalukusele rõhuda. Liigne optimism võib tuua pika pohmelli. Eelmist kasvuperioodi ilmestasid ettevõtete isiklikud tehased ja büroohooned. Tuulte pöördudes jäid need kaela peale. “Ohu märke on tänagi õhus,” märkis Somelar.
Hankeprojektid valmisid koostööna
Remet OÜ kasvatas müügidirektor Oliver Akenpärgi sõnul möödunud aastal käivet ligi viis korda, objekte oli palju. Hangetel tehti edukalt koostööd teistegi ettevõtetega.
Mitmel kinnistul alustati omaarendustega, millest nüüdseks osa ka valmis. Sellise käibe kasvuga kaasnevad paratamatult ka suurenenud investeeringud. Investeeriti tööjõusse ja masinaparki. Esimene, erinevalt mitmestki teisest ehitusfirmast, on Akenpärgi väitel Remetis väga väike, pigem olematu probleem.
Alanud aastal loodetakse käivet hoida sama tasemel. “Hinnad veel tõusevad, kuna valitsuse tehtud maksumuudatuste mõju jõuab nüüd kohale. Plaanis on tegeleda edasi omaarendustega ja võita lisaks mõned riigi ja erahanked. Samuti alustada kinnisvaraarendusega Paepargi piirkonnas,” avas Akenpärg kaarte.
IT-firma ambitsioon globaalne
Möödunud aastal Äripäeva IT-TOPis ruulinud ITM Trade OÜ panustas eelkõige töötajatesse. Keeruliste ja tulusate projektide tähtaegne elluviimine on võimalik tänu tugevale meeskonnale.
Juht Sergei Astrafjev tõstis esile rohkeid projekte, samuti laiendati teenuste nimekirja. Suurimaks saavutuseks pidas ta ettevõtte pidevat arengut ja kaasaegseid töötingimusi.Uue aasta plaanid on muidugi globaalsed, aga peamine on teenuste kvaliteedi arendamine, mis toob kaasa suurema nõudluse.
"Üllatav oli see, et möödunud aasta lõpus avaldas väga palju IT-spetsialiste teistest ettevõttetest huvi meie juures töötada. Me ei ole kunagi varem nii suurt huvi näinud," lisas Astrafjev.

Swedpanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Meeli Küttim
Elektroonika räsis eksporti
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on positiivne majanduskasvu laiapõhjalisus ja üllatuslik kiirus. Jaanuaris prognoosis pank kasvuks 4,4%, kuid viimased avaldatud majandustulemused näitasid tugevamat kasvu.
Vaatamata kosunud välisnõudlusele aeglustus ekspordi kasv 3 protsendini, kaupade eksport vaid 1 protsendini. Selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordi kasv aga 6 protsendini.
“Kuigi meie kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab praegu prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks. Ettevõtetele on head võimalused ekspordi kasvatamiseks. Üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine,” lausus Mertsina.
Laenuintressid soodustavad investeerimist
Pärast kolme järjestikust langusaastat pöördusid investeeringud möödunud aastal tugevale kasvule (13%) – see oli viimase kuue aasta kiireim. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid ettevõtted ja valitsemissektor – investeeringud suurenesid vastavalt 15% ja 24%.
Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Mertsina pidas üllatavaks, et vaatamata tugevale eluasemete nõudlusele statistikaameti arvestuste järgi majapidamiste investeeringud eluhoonetesse hoopis vähenesid.
“Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub (see puudutab nii ettevõtteid kui ka valitsemissektorit), kuid nende tase SKP suhtes peaks isegi tõusma,” sõnas ta.
Eratarbimise kasv peaks sel aastal hoogustuma
Möödunudaastase nõrgema eratarbimise (2%) taga oli hinnakasvuga kohandatud palgakasvu aeglustumine ehk aeglasem reaalse ostujõu kasv. Kuigi tarbimise kasv aeglustus enamikes kauba- ja teenustegruppides, olid suurima pidurdava mõjuga toiduained, kütused ja alkohoolsed joogid. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on vähenenud juba neli aastat järjest.
Mertsina hinnangul sel aastal eratarbimise kasv kiireneb, kuna tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendab enamike palgasaajate, eriti aga madalamate palkadega töötajate ostujõudu. Tarbijate kindlustunne möödunud aasta teisel poolel küll nõrgenes, kuid indeks, mis näitab tarbijate suuremaid ostukavatsusi, on jätkuvalt kõrgel tasemel.
Jaanuaris prognoosis Mertsina majanduskasvuks 3,9%. “Märtsi lõpus avaldame selleks ajaks laekunud andmete põhjal prognoosi täpsustuse. Samuti võtame siis arvesse võimalikke muudatusi Eesti ja meie kaubanduspartnerite väljavaadetes,” lausus ta.
Hetkel kuum