Äripäev • 2. märts 2018
Jaga lugu:

Sberbank on nii Euroopa Liidu kui ka USA sanktsioonide nimekirjas.
Sberbank on nii Euroopa Liidu kui ka USA sanktsioonide nimekirjas.  Foto: Scanpix

Maailma siirima riikliku investeerimisfondina tuntud Norra naftafond tundub Venemaale investeeringuid lisavat, kirjutab Kauppalehti.

Norra fondi suurim investeering on tehtud riigi käes olevasse Sberbanki, kuhu fond on pannud 600 miljonit dollarit. See on olnud väga kasumlik investeering, kuna Sberbanki turuväärtus on aastaga pea kahekordistunud.

Sberbanki investeeringu teeb huvitavaks see, et pank on nii Euroopa Liidu kui ka USA sanktsioonide nimekirjas 2014. aastast peale. Norra valitsus on teatanud, et küsib Euroopa Liidult juhiseid sanktsioonide kohta, aga naftafondi investeeringuid sanktsioneeritud ettevõtetesse kuuldavasti juhised ei puuduta.

Fondi Venemaa investeeringute väärtus on kasvanud üle 5 miljardi dollari, mis on kõrgeim tase pärast 2014. aastal puhkenud Ukraina kriisi. Aastal 2013 ulatusid fondi investeeringud Venemaale senise maksimumi ehk 7,9 miljardi dollari.

Märkimisväärsest summast hoolimata moodustavad Venemaa investeeringud fondi paigutustest vaid 0,5 protsenti.

Fondi investeeringutest 2,77 miljardit on tehtud Venemaa firmade aktsiatesse ja 2,25 miljardit riigiobligatsioonidesse.

Aktsiainvesteeringuid on tehtud 52 firmasse, kelle seas on hulk nafta- ja gaasitootjaid nagu Novatek, Surgutneftegas, Gazprom ja Gazprom Neft. Peale selle on fond investeerinud metallitööstusesse, ehitusettevõtetesse, pankadesse ja kaubanduskettidesse. Eelmisel aastal lahkus Norra fond Venemaa riiklikust elektrivõrgufirmast Rosset ja telekomifirmast Rostelecom, aga suurendas investeeringuid ehitusse ja kaubandusse.

Strateegiliste firmade kõrval on suur naftafond investeerinud ka marginaalsetesse äridesse, näiteks kingakaubandusse ja lastekaubakettidesse.

Gazprom on USA sanktsioneeritavate ettevõtete nimekirjas ja tütarfirma Gazprom Neft nii USA kui ka Euroopa Liidu nimekirjas. Mõlemat ettevõtet võib pidada ka Norra Statoili konkurentideks, aga 100 miljoni suurune osalus mõlemas firmas annab norralastele hea asendi jälgimiseks ettevõtete nõukogus.

Enne Ukraina kriisi kavandasid Gazprom ja Statoil laialdast koostööd arktiliste alade kasutuselevõtuks ja kirjutasid alla mitu koostöölepet, mis on hiljem lihtsalt vaibunud.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt