Eesti filiaal kui Danske kontserni rahalehm

21. märts 2018, 06:00
Danske Eesti filiaali jälitavad rahapesujamad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180321/NEWS/180329973/AR/0/AR-180329973.jpg

Danske Banki Eesti filiaali tulususest lõviosa tuli kahtlaste klientidega nakatunud, väidetavalt miljardeid eurosid pesnud osakonnast, selgub panga sisedokumentidest.

Eesti filiaali kui rahalehma staatust kinnitasid Taani ajalehele Berlingske nii lekkinud panga sisedokumendid kui ka mitu allikat.

„Selline kliendigrupp peaks pangas olema nišiteenus. On tähelepanu äratav, et see tootis pangale sedavõrd suure osa,“ kommenteeris pangandusanalüütik Andreas Håkansson rahvusvahelisest finantsorganisatsioonist Exane BNP Paribas Berlingskele. Artiklis tuuakse välja ka täpsed summad, mis kontserni rikkamaks tegid.

Üüratud summad

Äripäev on koos Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega peaaegu aasta jooksul kirjeldanud, kuidas miljardid eurod Danske Banki Eesti filiaalist läbi tuhisesid. Üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Nagu öeldud, pärines suurim osa panga Eesti filiaali tulust kurikuulsast mitteresidentide osakonnast, kuhu kuulusid arvatavalt rahapesuga tegelenud ettevõtted, mille tegelikud omanikud varju hoiavad.

Ülekandeid tehti aastaid. Punkti pani pank sellele alles 2015. aasta lõpus, kui osakonna sulges. Enne seda aga teenis kontsern korralikult. Näiteks 2013. aastal saadi Berlingske andmetel Eestist enne laenude allahindlusi kasumit 44,3 miljonit eurot, varasemal kahel aastal ulatus summa 37 miljoni euroni.

Kõigil kolmel aastal tootis mitteresidentidest klientide osakond üldjuhul 75 kuni 90 protsenti kogutulemist. Mõnes kvartalis isegi 100 protsenti, millest saab järeldada, et periooditi pank muudelt tegevustelt ei teeninud.

Kasulik äri

Taanis pankasid juhtinud Jørn Astrup Hansen nõustus, et Danske Eesti filiaali võib nimetada rahalehmaks. „See äri vastutas sissetuleku toomise eest,” kommenteeris ta ja tõstatas küsimuse, kuidas õnnestus Kopenhaagenis tegutseva emapanga inimestel seda mitte märgata. 

Muu seas tähendas Eesti mitteresidentide osakonna väga hea tulemus, et filiaal püsis aastaid Danske Banki kontserni edukaimate filiaalide seas. Seda peegeldab filiaali nn omakapitali tootlus, illustreerides ilmekalt, kui head äri ühe ettevõtte teatud osa teha võib – Eesti filiaali näitaja on erakordselt kõrge.

Võrdlust tuleb võtta teatud reservatsiooniga, sest eri ärivaldkondade riskid võivad üksteisest oluliselt erineda, kuid näitab, kuivõrd Eesti filiaal teiste riikide kõrval silma paistis. Näiteks kui panga teiste osakondade omakapitali tootlus kõikus 2012. aastal üldiselt paari protsendi kuni 20 protsendi vahel, siis Eesti filiaali näitaja oli lausa 90 protsenti.

Kes vastutab?

Taani panga Danske Eesti filiaal oli väga edukas ajal, kui selle tegevuse, rahvusvahelise äri eest vastutas panga praegune tippjuht Thomas Borgen.

Danske Banki pressiülem Kenni Leth ei soovinud Berlingskele sissetulekuid ja võtmenäitajaid kommenteerida ja jäi senise mittemidagiütleva vastuse juurde. „Meil on Eestiga seoses käimas põhjalik ja ulatuslik uurimine, mille lõppjäreldused loodame saada võimalikult kiiresti hiljemalt sellel aastal. Kavatseme iga kivi alla vaadata, sealhulgas esitada küsimusi Eesti tollase välisklientide portfelli ja sissetulekute kohta.“ 

Napid vastused

Danske Banki juhatuse esimees Ole Andersen ütles sel kuul intervjuus Berlingskele, et panga kahes uurimises tehakse vajalikud järeldused.

Küsimusele, kas Borgenit poleks Eesti filiaali suur teenistus üllatama pidanud, vastas Andersen, et Eesti filiaal oli kasumlik, aga kontserni kuulus ka teisi tugevaid tegijaid. „Ma ei soovi detailidesse laskuda, see läheb uurimise alla. Tuleb meeles pidada, et Eesti filiaal moodustas kogu Danske Banki ettevõtlusest väga väikese osa,“ laveeris Andersen, kui ajakirjanik märkis, et rohkem kui 90 protsenti Eesti filiaali sissetulekust tekkis tänu kahtlastele klientidele.

Filiaali sissetulekud olid tehingute kogumahu suhtes oluliselt suuremad, lisas ajakirjanik. Kas siis Borgen poleks pidanud teadma, millelt filiaal raha teenis? „Võin öelda vaid seda, et see saab olema uurimisse võetav element,“ kostis Andersen.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2018, 14:20

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing