Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti filiaal kui Danske kontserni rahalehm

    Danske Banki Eesti filiaali tulususest lõviosa tuli kahtlaste klientidega nakatunud, väidetavalt miljardeid eurosid pesnud osakonnast, selgub panga sisedokumentidest.

    Eesti filiaali kui rahalehma staatust kinnitasid Taani ajalehele Berlingske nii lekkinud panga sisedokumendid kui ka mitu allikat.
    „Selline kliendigrupp peaks pangas olema nišiteenus. On tähelepanu äratav, et see tootis pangale sedavõrd suure osa,“ kommenteeris pangandusanalüütik Andreas Håkansson rahvusvahelisest finantsorganisatsioonist Exane BNP Paribas Berlingskele. Artiklis tuuakse välja ka täpsed summad, mis kontserni rikkamaks tegid.
    Üüratud summad
    Äripäev on koos Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega peaaegu aasta jooksul kirjeldanud, kuidas miljardid eurod Danske Banki Eesti filiaalist läbi tuhisesid. Üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.
    Nagu öeldud, pärines suurim osa panga Eesti filiaali tulust kurikuulsast mitteresidentide osakonnast, kuhu kuulusid arvatavalt rahapesuga tegelenud ettevõtted, mille tegelikud omanikud varju hoiavad.
    Ülekandeid tehti aastaid. Punkti pani pank sellele alles 2015. aasta lõpus, kui osakonna sulges. Enne seda aga teenis kontsern korralikult. Näiteks 2013. aastal saadi Berlingske andmetel Eestist enne laenude allahindlusi kasumit 44,3 miljonit eurot, varasemal kahel aastal ulatus summa 37 miljoni euroni.
    Kõigil kolmel aastal tootis mitteresidentidest klientide osakond üldjuhul 75 kuni 90 protsenti kogutulemist. Mõnes kvartalis isegi 100 protsenti, millest saab järeldada, et periooditi pank muudelt tegevustelt ei teeninud.
    Kasulik äri
    Taanis pankasid juhtinud Jørn Astrup Hansen nõustus, et Danske Eesti filiaali võib nimetada rahalehmaks. „See äri vastutas sissetuleku toomise eest,” kommenteeris ta ja tõstatas küsimuse, kuidas õnnestus Kopenhaagenis tegutseva emapanga inimestel seda mitte märgata. 
    Muu seas tähendas Eesti mitteresidentide osakonna väga hea tulemus, et filiaal püsis aastaid Danske Banki kontserni edukaimate filiaalide seas. Seda peegeldab filiaali nn omakapitali tootlus, illustreerides ilmekalt, kui head äri ühe ettevõtte teatud osa teha võib – Eesti filiaali näitaja on erakordselt kõrge.
    Võrdlust tuleb võtta teatud reservatsiooniga, sest eri ärivaldkondade riskid võivad üksteisest oluliselt erineda, kuid näitab, kuivõrd Eesti filiaal teiste riikide kõrval silma paistis. Näiteks kui panga teiste osakondade omakapitali tootlus kõikus 2012. aastal üldiselt paari protsendi kuni 20 protsendi vahel, siis Eesti filiaali näitaja oli lausa 90 protsenti.
    Kes vastutab?
    Taani panga Danske Eesti filiaal oli väga edukas ajal, kui selle tegevuse, rahvusvahelise äri eest vastutas panga praegune tippjuht Thomas Borgen.
    Danske Banki pressiülem Kenni Leth ei soovinud Berlingskele sissetulekuid ja võtmenäitajaid kommenteerida ja jäi senise mittemidagiütleva vastuse juurde. „Meil on Eestiga seoses käimas põhjalik ja ulatuslik uurimine, mille lõppjäreldused loodame saada võimalikult kiiresti hiljemalt sellel aastal. Kavatseme iga kivi alla vaadata, sealhulgas esitada küsimusi Eesti tollase välisklientide portfelli ja sissetulekute kohta.“ 
    Napid vastused
    Danske Banki juhatuse esimees Ole Andersen ütles sel kuul intervjuus Berlingskele, et panga kahes uurimises tehakse vajalikud järeldused.
    Küsimusele, kas Borgenit poleks Eesti filiaali suur teenistus üllatama pidanud, vastas Andersen, et Eesti filiaal oli kasumlik, aga kontserni kuulus ka teisi tugevaid tegijaid. „Ma ei soovi detailidesse laskuda, see läheb uurimise alla. Tuleb meeles pidada, et Eesti filiaal moodustas kogu Danske Banki ettevõtlusest väga väikese osa,“ laveeris Andersen, kui ajakirjanik märkis, et rohkem kui 90 protsenti Eesti filiaali sissetulekust tekkis tänu kahtlastele klientidele.
    Filiaali sissetulekud olid tehingute kogumahu suhtes oluliselt suuremad, lisas ajakirjanik. Kas siis Borgen poleks pidanud teadma, millelt filiaal raha teenis? „Võin öelda vaid seda, et see saab olema uurimisse võetav element,“ kostis Andersen.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Nii nad plärtsatasidki kivi keset börsi
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wall Street sulgus uusi rekordeid purustades rohelises
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Kalev kukutas YouTube’i bränditabeli tipust
Nelja-aastase vaheaja järel kerkis Eesti elanike jaoks kõige meeldivamate brändide edetabeli etteotsa Kalev, teatas Kantar Emor.
Nelja-aastase vaheaja järel kerkis Eesti elanike jaoks kõige meeldivamate brändide edetabeli etteotsa Kalev, teatas Kantar Emor.
Raadiohommikus: Hiinast, Saudi Araabiast, vesinikust ja EKREst
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.