Eesti filiaal kui Danske kontserni rahalehm

Eesti filiaali kui rahalehma staatust kinnitasid Taani ajalehele Berlingske nii lekkinud panga sisedokumendid kui ka mitu allikat.

„Selline kliendigrupp peaks pangas olema nišiteenus. On tähelepanu äratav, et see tootis pangale sedavõrd suure osa,“ kommenteeris pangandusanalüütik Andreas Håkansson rahvusvahelisest finantsorganisatsioonist Exane BNP Paribas Berlingskele. Artiklis tuuakse välja ka täpsed summad, mis kontserni rikkamaks tegid.

Üüratud summad

Kes vastutab?

Taani panga Danske Eesti filiaal oli väga edukas ajal, kui selle tegevuse, rahvusvahelise äri eest vastutas panga praegune tippjuht Thomas Borgen.

Danske Banki pressiülem Kenni Leth ei soovinud Berlingskele sissetulekuid ja võtmenäitajaid kommenteerida ja jäi senise mittemidagiütleva vastuse juurde. „Meil on Eestiga seoses käimas põhjalik ja ulatuslik uurimine, mille lõppjäreldused loodame saada võimalikult kiiresti hiljemalt sellel aastal. Kavatseme iga kivi alla vaadata, sealhulgas esitada küsimusi Eesti tollase välisklientide portfelli ja sissetulekute kohta.“ 

Napid vastused

Danske Banki juhatuse esimees Ole Andersen ütles sel kuul intervjuus Berlingskele, et panga kahes uurimises tehakse vajalikud järeldused.

Küsimusele, kas Borgenit poleks Eesti filiaali suur teenistus üllatama pidanud, vastas Andersen, et Eesti filiaal oli kasumlik, aga kontserni kuulus ka teisi tugevaid tegijaid. „Ma ei soovi detailidesse laskuda, see läheb uurimise alla. Tuleb meeles pidada, et Eesti filiaal moodustas kogu Danske Banki ettevõtlusest väga väikese osa,“ laveeris Andersen, kui ajakirjanik märkis, et rohkem kui 90 protsenti Eesti filiaali sissetulekust tekkis tänu kahtlastele klientidele.

Filiaali sissetulekud olid tehingute kogumahu suhtes oluliselt suuremad, lisas ajakirjanik. Kas siis Borgen poleks pidanud teadma, millelt filiaal raha teenis? „Võin öelda vaid seda, et see saab olema uurimisse võetav element,“ kostis Andersen.