Selle aasta alguses vedas VKG-l naftahinna tõusuga, tänu millele kosus rahaliselt ka põlevkiviõli eksport. „See, mis tulevik toob, on ebakindel,“ sõnas Asmann. „Keegi ei julge naftaturgu prognoosida.“

Põlevkivisektor on Eesti sisemajanduse kogutoodangu nurga alt Asmanni sõnul samas väga oluline, panustades kaubandusbilanssi. „Meie teame seda, kuid proovime selles aeg-ajalt ka avalikkust veenda,“ kommenteeris ta statistikaameti andmeid, mille järgi müüsid Eesti firmad veebruaris eelmise aastaga võrreldes enim just mineraalseid tooteid, mis kogu kaupade ekspordist moodustas 16%.

Mis saab edasi?

VKG seisab Asmanni sõnul silmitsi kolme riskiga: nafta maailmaturu hind, tootmiskulude kasv ja maksud. „Kolm-neli aastat midagi hullu kindlasti ei juhtu. Seda, mida tead, suudad ette planeerida. Kui ei suuda planeerida, siis pead olema valmis reageerima,“ sõnas Asmann.

„Põlevkiviõli turgu mõjutab väävlidirektiiv, mis jõustub merekütustele aastal 2020, selleks on meil plaanid tehtud. Kuidas see turgu mõjutab, ei ole veel teada, aga eks me peame turu volatiivsuseks valmis olema,“ lisas ta.

Praegu on VKG eksport rahaliselt kosunud, veidi kasvas ka tootmismaht. „Aga suurem efekt tuleb jah naftahindade tõusust, see mõjutab meid rohkem,“ tõdes Asmann ja lisas, et märgid näitavad, et nafta nõudlus hakkab alates järgmisest aastast pakkumist ületama. „Milliseks hind tegelikult kujuneb, sõltub väga palju poliitikute otsustest.“

Kui räägitakse, et Eesti on ekspordile suunatud, siis kõik, mis seda toetab, on hea, lisas Asmann. „Olgu see põlevkivi- või masinatööstus või mis iganes.“