Algab leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.
"Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi," märkis statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid ehk residentsuse indeksi, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Samuti on pooleli partnerluse ja paiknemise indeksi loomine, mille abil proovitakse selgeks teha ühte leibkonda kuuluvad inimesed ja nende elukoht.
"Loenduse tarbeks loodud indeksite täpsuse kontrollimiseks korraldab statistikaamet leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu. Uuringu tulemused aitavad hinnata registripõhise loendusmetoodika kvaliteeti," selgitas Tiit.
"Maist oktoobrini toimuva uuringuga küsitleme ligi 30 000 inimest," rääkis sotsiaalstatistika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ja lisas, et andmeid küsitakse inimeste elukoha, leibkonna ja eluruumide kohta. "Uuringusse sattunud inimesed jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühe osa koju tuleb statistikaameti küsitleja, et teha silmast silma intervjuu ning teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusele," märkis Sõstra.