Soome kalakasvataja investeerib Hiiumaale miljoneid

Foto: Postimees / Scanpix / Erik Prozes
Jaga lugu:

Rootsi ja Soome suurim vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab sihib uue kalakasvanduse kohaks Hiiumaa rannikut, kus püsti panna Eesti suurim kalafarm.

Kavandatud kalakasvatus koosneb kahest, 100- ja 63 hektari suurusest alast. Mõlemad alad asuvad Hiiumaa rannikut ca 5 km kaugusel ega ole kaldalt nähtavad.

Esimeses järgus valmiks väiksem, kuni 500 tonnise jõudlusega farm, kus hiljem võiks hakata kasvatama maimudest noorkalu. Need lastakse edaspidi sumpadesse juba suuremas farmis, kus neist kasvatatakse 2,5kilogrammised kalad

"Selline projekt oleks realiseerumisel esimene Eesti tööstuslikul skaalal valminud kalafarm, mis tõstaks kalakasvatuste tuntust piirkonnas ning oleks ka eestlastele sobilik näide, millest mõõtu võtta," ei olnud põllumajandusse investeeriva Trigon Capitali juht Joakim Helenius kiitusega kitsi. Ahvenamaal paikneva Nordic Trout AB kohta ütles Helenius, et teab neid peamiselt hea maine järgi.

Hiiumaal kohalikele plaane juba tutvustamas käinud Nordic Trouti juhi Olof Karlssoni sõnul on ettevõttel kavas Hiiumaal avamere kalakasvatusse investeerida 8-10 miljonit eurot. Need on esialgsed arvutused ning lõplik summa selgub pärast lubade ja paberimajandusega ühele poole saamist. Praeguse hinnangu järgi võiks tootmine alata 2020. või 2021. aastal.

Hiiumaa on kalakasvatusteks valmis

Just Hiiumaa võeti Soome kontserni Kalaneuvos kuuluvas Nordic Troutis eesmärgiks seetõttu, et Hiiumaa merealade planeeringus on vesiviljeluse alad kenasti kinnitatud. Soomes on jälle uute kasvatuskohtade leidmisega raskusi ning keeruline ka tagada ligipääs farmidele, sest rannaalad sageli eraomandis.

Hiiumaa poolt vaadatuna on tegemist pigem positiivse algatusega, rääkis Hiiu vallavanem Reili Rand. "Nordic Trouti külastuse ning selle järgnenud uudise valguses on valla poole pöördunud teisigi huvilisi Hiiumaa rannikumerre kalakasvatuse rajamiseks," lisas ta.

Kalakasvatus Eestis on ka konkureeriva PRFoodsi juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul suure perspektiiviga. "Me uurime ise ka võimalusi laiendada oma Soome ja Rootsi kasvatuste kogemusi Eestisse. Kalakasvatus sobib Eesti rannikule, sest just vikerforelli nõudlus on suurem kui pakkumine," kommenteeris Kasela.

Eestis ei saa Kasela sõnul rajada väga suuri, Norra omadega võrreldavaid kasvatusi, seepärast pole näiteks lõhekasvatus ratsionaalne. Kuid vikerforell pakub lisaks suurele ekspordipotentsiaalile ka Eesti tarbijale võimaluse süüa kohalikku, värsket ja kõrgekvaliteedilist kala.

Kolmekordistaks Eesti vesiviljeluse toodangu

Nordic Trouti vikerforelli kasvanduse aastatoodanguks planeeritakse 2000-2500 tonni vikerforelli. Eestis on raske sellisele mahule võrdlust tuua, viimaste statistikaameti andmete järgi müüsid Eesti vesiviljelejad 2016. aastal näiteks 680 tonni vikerforelli, mis moodustas ka enamiku siinsest vesiviljeluse toodangust. Seda, kui palju kala kasvatati, statistikaamet ei avalikusta, sest tootjaid on lihtsalt liiga vähe.

Täpsemalt tahavad soomlased ehitada kaks kalafarmi, mõlemale poole Tahkuna poolsaart. Esimeses järgus valmiks väiksem, kuni 500 tonnise jõudlusega farm, kus hiljem võiks hakata kasvatama maimudest noorkalu. Need lastakse siis edaspidi sumpadesse juba suuremas farmis, kus neist kasvatatakse 2,5kilogrammised kalad.

"Esialgu toome maimud ja noorkalad meie kalafarmidest Soomes ja Rootsis, kuid uurime ka võimalusi teha koostööd kohalike tootjatega. Meil on valikus ka alustada maimude kasvatamist Eestis," ütles Karlsson.

Turustamisele suunatud kalade kehakaal on 2,5 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Läänemere piirkonna kliimatingimustes turustamiseks sobilik suurus, vajab vikerforell kahte kasvuperioodi. Esimene kasvuperiood toimub teistes kasvatustes Eestis, Soomes või Rootsis. See on tingitud asjaolust, et tehistingimustes kasvatatud kalad ei pea vastu talvistes oludes ja kehtiva korra järgi ei tohi kalasid talvel lahtistes sumpades hoida.

"Pikemas perspektiivis tuleb meil arvatavasti rajada kalade puhastamiseks omaette asutus ikkagi Eestisse, kuid selle tarvis peame saavutama piisava toormemahu, mis tagaks töö aastaringselt, ka väljaspool lühikest kasvatushooaega," kommenteeris Karlsson.

Kui palju töötajaid kasvandus vajab, on samuti praegu raske öelda, kuid konkreetselt kasvanduse jaoks 8-12 inimest, kuid puhastamisjaama rajamisel veel 30 lisaks, märkis ta.

"Kohtumistel Nordic Trouti esindajatega oleme selgelt kogukonna ootusena sõnastanud kohapealse kalatöötlemise, mis looks kogukonnale töökohti," rääkis Rand.

Vesiviljeluse jalajälg karjakasvatusest väiksem

Võimalike keskkonnaküsimuste kohta peab vastused andma juba keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning iseenesest on Hiiu merealas ruumi neljale kalakasvatusele. Avamere kalakasvatuse rajamise KMH eelhinnangus on märgitud, et silmas peab pidama näiteks, kuidas võib merepõhja mõjutada läbi kalasumpade vajuv sööt ja kalade väljaheited või kuidas võib ümbruskaudseid mõjutada lõhn.

Kasela märkis, et kalakasvatus on palju keskkonnasõbralikum kui näiteks loomakasvatus. "Meie enda farmid Rootis on “CO2-negatiivsed” ning üldiselt on kalakasvatuste süsihappegaasi jalajälg kümme korda väiksem kui loomakasvatuses või kaks korda väiksem kui seakasvatuses. Samuti on veekulu loomakasvatusega võrreldes väiksem seitse korda," loetles ta.

Aprillis Hiiumaal toimunud avalikul kohtumisel ütles Nordic Trout AB tegevjuht Olof Karlsson, et Soome ja Rootsi rannikumeres hakkavad kalakasvatuseks sobilikud kohad otsa lõppema. Vallavanem Reili Rand vasakul.
Aprillis Hiiumaal toimunud avalikul kohtumisel ütles Nordic Trout AB tegevjuht Olof Karlsson, et Soome ja Rootsi rannikumeres hakkavad kalakasvatuseks sobilikud kohad otsa lõppema. Vallavanem Reili Rand vasakul.  Foto: Hiiu Leht / Jaanus Kõrv

Suured hõredasilmsed võrgust kotid, suurus on 4000 kuupmeetrit ning siis, kui kalad on täissuurusse kasvanud, sisaldab üks sump 100 tonni kala. Selliseid sumpasid plaanitakse Hiiumaal merre lasta ühtekokku 300.

3000 tonni kalasööta aastas

Sööta läheb sellises kasvatuses näiteks 1,2 kilogrammi iga kilogrammi kala kohta, see tähendab vajadust 3000 tonni kalasööta, millest 15 protsenti moodustab Läänemerest püütud kala, peamiselt kilu ja räim. Võrdluseks loomakasvatuses kulub iga kilo lõpptoodangu kohta 6-8 kilogrammi sööta.

"Traditsiooniliselt on kalaliha ja kalaõli olnud kalasööda kõige tähtsam koostisosa, kuid juba mitu aastat on edukalt katsetatud ka muu toorainega, mis on nii loomset kui ka taimset päritolu," rääkis Karlsson.

Nordic Trouti peamised söödatarnijad asuvad Taanis (Biomar) ja Soomes (Raisioaqua), mõlemad ettevõtted kasutavad Karlssoni sõnul tooraineks Läänemerest püütavat kilu ja räime. Kalakasvatajad ise söödatootmise rajamise mõtet ei ole mõlgutanud, see on ikkagi võrdlemisi keerukas protsess ning nõuab ka suuremat tootmismahtu, kui endil ära kuluks.

Söödana kasutatakse graanuleid, mille suurus on tavaliselt 5–8 mm. Sööta tuuakse tonnistes kottides Lehtma sadamasse, kus see laaditakse söödapraamile, millele mahub korraga 400-600 tonni sööta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt