Raudteehanke peaosaline käis kohtu ees

Kohtuistungil olid kohal Mipro juht Juha Nurmi (vasakul) ja Kimmo Örn, kes oli põhitunnistaja rollis.  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Eesti Raudtee ja KMG hankevaidluses põhirolli mängiva soomlase Kimmo Örni kohtus antud tunnistus kinnitas, et ta on aastaid Miproga koostööd teinud. Ajakirjaniku küsimustele vastamist Örn vältis.

Kohtuvaidlus käib Lääne-Harju liiklusjuhtimise hanke üle, mille võitis Soome firma Mipro. Ettevõte tegi koostööd Kimmo Örniga, kellel lasub praegu huvide konflikti kahtlus. Hankel teiseks jäänud KMG kahtlustab, et Örn võis saada infot, mis tuli hiljem Miprole hankel osaledes kasuks.

Aasta alguses ütles Örn Äripäevale, et aastal 2015, kui tal oli leping Eesti Raudteega, polnud tal Miproga seost. Küsimusele, kas tal on siis Miproga side varasemast, Örn enam ei vastanud. Äripäeva värsked andmed viitasid praegu, et side püsis.

Püsiv side

Örn kinnitas kohtus, et töötas aastatel 2006 ja 2007 Mipros tootejuhina. Kui ta rajas ettevõtte Taskfield, jätkus koostöö. Örn tõi eraldi välja aasta 2014, kui oli viimane projekt Miproga. Aastal 2015 koostööd enam ei olnud – Örn tegi 60 tundi tööd Eesti Raudteele. Järgmise aasta sügisest liikus ta juba Miprosse, kus sai hankel signalisatsiooni paigaldamise eest vastutavaks töödejuhatajaks.

Pärast kohtuistungit lahkus Örn koos Mipro juhi Juha Nurmi ja projektijuhi Suvi Hyyryläineniga. Küsimustele Örn ei vastanud. “Ma ei anna kommentaare.”

Kohtule rääkis aga Örn, et pakkumuse kujundamisel ta ei osalenud, ainult vahendas alltöövõtjaid. Eesti Raudteele töötamisest meenutas ta, et siinse riigifirma juhtkonnal ei olnud täpset arusaama, mida nad hankega tegema peaksid. Tundlikku infot ta ei saanud, kinnitas ta taas ja lisas, et koostas Lääne-Harju hanke kohta raporti isiklikul töökogemusel ja haridusel.

Kuidas leidis Örni?

KMG Inseneriehitusest olid istungil kohal ettevõtte juht Arno Elias (keskel) ja eelarvegrupi juht Gert Kaarmann.
KMG Inseneriehitusest olid istungil kohal ettevõtte juht Arno Elias (keskel) ja eelarvegrupi juht Gert Kaarmann.  Foto: Andras Kralla

Eesti Raudteesse kutsus Örni toonane infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch, kes samuti tunnistajana kohtu ette astus. KMG advokaat tundis huvi, kuidas Juchnewitsch Örni leidis, kui polnud temaga varasemaid kokkupuuteid. Internetist, kostis Juchnewitsch, kelle hinnangul vajas Eesti Raudtee Soome kogemust. Küsimus, kuidas Juchnewitschil õnnestus leida Örni kogemusest infot, kui KMG kaitsja pole seda internetiavarustest seni leida suutnud, jäi pärast vastaspoole protesti vastuseta.

Örniga Juchnewitsch konfidentsiaalsuskokkulepet ei sõlminud. „Nii ma otsustasin,“ selgitas Juchnewitsch, kelle sõnul Örn olulist infot ei saanud. Sama meelt oli veel tunnistajaid, kelle sõnul oli hankeprotsess kolm aastat tagasi ka algjärgus. Eesti Raudtee endine töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld kinnitas aga vastupidist.

Kohtus andis tunnistuse ka Taavi Saat, kes juhib Eesti Raudtees riskijuhtimise ja siseauditi osakonda. Küsimusele, kas info plaanitava hanke tehnilise süsteemi hankimise kohta on ärisaladus, vastas Saat jaatavalt. Ta tõdes, et peab sõlmima konfidentsiaalsuskokkuleppe, kui tekib oht, et võõras inimene pääseb ligi tundlikule teabele. Saat ei osanud öelda, miks Eesti Raudtee ei seadnud Örnile konfidentsiaalsuskohustust, kuid märkis, et Örnil puudus ligipääs ettevõtte sisevõrku. “Info kättesaamine oli raskendatud.”

Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid.

Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemiuuendamisprojekt oli Eesti Raudtee silmapiiril aastaid. Riigifirma arvas, et projekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.

Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja. Soomlaste Mipro, kes tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.

Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro.

Muu seas lükkas Eesti Raudtee hankelt välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt