Raudteehanke peaosaline käis kohtu ees

Örn kinnitas kohtus, et töötas aastatel 2006 ja 2007 Mipros tootejuhina. Kui ta rajas ettevõtte Taskfield, jätkus koostöö. Örn tõi eraldi välja aasta 2014, kui oli viimane projekt Miproga. Aastal 2015 koostööd enam ei olnud – Örn tegi 60 tundi tööd Eesti Raudteele. Järgmise aasta sügisest liikus ta juba Miprosse, kus sai hankel signalisatsiooni paigaldamise eest vastutavaks töödejuhatajaks.

Pärast kohtuistungit lahkus Örn koos Mipro juhi Juha Nurmi ja projektijuhi Suvi Hyyryläineniga. Küsimustele Örn ei vastanud. “Ma ei anna kommentaare.”

Kohtule rääkis aga Örn, et pakkumuse kujundamisel ta ei osalenud, ainult vahendas alltöövõtjaid. Eesti Raudteele töötamisest meenutas ta, et siinse riigifirma juhtkonnal ei olnud täpset arusaama, mida nad hankega tegema peaksid. Tundlikku infot ta ei saanud, kinnitas ta taas ja lisas, et koostas Lääne-Harju hanke kohta raporti isiklikul töökogemusel ja haridusel.

Kuidas leidis Örni?

Eesti Raudteesse kutsus Örni toonane infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch, kes samuti tunnistajana kohtu ette astus. KMG advokaat tundis huvi, kuidas Juchnewitsch Örni leidis, kui polnud temaga varasemaid kokkupuuteid. Internetist, kostis Juchnewitsch, kelle hinnangul vajas Eesti Raudtee Soome kogemust. Küsimus, kuidas Juchnewitschil õnnestus leida Örni kogemusest infot, kui KMG kaitsja pole seda internetiavarustest seni leida suutnud, jäi pärast vastaspoole protesti vastuseta.

Örniga Juchnewitsch konfidentsiaalsuskokkulepet ei sõlminud. „Nii ma otsustasin,“ selgitas Juchnewitsch, kelle sõnul Örn olulist infot ei saanud. Sama meelt oli veel tunnistajaid, kelle sõnul oli hankeprotsess kolm aastat tagasi ka algjärgus. Eesti Raudtee endine töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld kinnitas aga vastupidist.

Kohtus andis tunnistuse ka Taavi Saat, kes juhib Eesti Raudtees riskijuhtimise ja siseauditi osakonda. Küsimusele, kas info plaanitava hanke tehnilise süsteemi hankimise kohta on ärisaladus, vastas Saat jaatavalt. Ta tõdes, et peab sõlmima konfidentsiaalsuskokkuleppe, kui tekib oht, et võõras inimene pääseb ligi tundlikule teabele. Saat ei osanud öelda, miks Eesti Raudtee ei seadnud Örnile konfidentsiaalsuskohustust, kuid märkis, et Örnil puudus ligipääs ettevõtte sisevõrku. “Info kättesaamine oli raskendatud.”