Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskmine juht on mees nagu orkester

    Eesti keskmine juht on keskealine mees, kelle käe all tegutseb pealinnas või selle läheduses pisike kaubandusettevõte. Kuna ta on mees nagu orkester ehk rabeleb korraga mitmel rindel, siis suureks kasvamise ja maailmavallutamise indu temas pole.

    “Ei viitsi ja ei taha! Ma tahan, et mul endal oleks heaolu kindlustatud, et suudaksin oma töötajatele pakkuda korralikke töövahendeid ja klient oleks rahul. Tahan oma pere ja lastega koos olla ning järgmist Bill Gatesi minust päris kindlasti ei saa,“ rääkis Margus Juse, Steinar OÜ juht, kes vastab kõigile Äripäeva toimetuse ja Äripäeva Infopanga koostatud Eesti keskmise juhi tunnustele.

    Lumen Art OÜ

    Juhatuse liige: Mart Raidaru (37)

    Tegevus: mööbli ja valgustite jaemüük

    Asukoht: Tallinn

    Asutatud: 2008

    Töötajate arv: 1

    Müügitulu 2017. aastal: 175 762 eur

    Keskmise juhi päevakava on juba praegu väga tihe, sest üldjuhul on ta ettevõtte omanik. Ning kuna väikefirmades on tööl vaid paar-kolm inimest, tuleb juhil endal teha ühe käega müügikõnesid, koostada teisega raamatupidamisbilanssi ja vajadusel pühkida ka riiulilt tolmu. Juse on aga eluga rahul. „See ettevõte katab kulud, toob leiva lauale ja laseb mul tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Kui ma peaksin otsima tööd samas valdkonnas, siis sama tasu ma kindlasti ei saaks,“ sõnas juht.
    Palgatöö jaoks sobimatud
    Kui Juse ettevõte pakub tavanditeenust ehk matusetarvikuid ja lahkunute transporti, siis teine keskmise juhi parameetritele vastav mees, Mart Raidaru, müüb Tallinna kesklinna hubases poekeses disainvalgusteid. Unistuse täitumise ja Lumen Art OÜ asutamiseni viis mehe koondamine. „Kuidagi läks nii, et osakond pandi kinni, aga kliendibaas ja ka tarnijad olid olemas. Sai siis ühelt tarnijalt hakatud pakkumisi võtma, müüdud edasi klientidele ja nii see läks,“ meenutas Raidaru aastatetagust aega.
    Kuigi Raidaru käib siiani aeg-ajalt ka lambipirnide maaletoomisega tegelevas ettevõttes tööl, siis tavaliselt ettevõtja-elu proovinud inimesed kellegi teise alluvusse tagasi ei kipu. “Eks suurim eelis on kindlasti see, et saad olla oma aja peremees – planeerida, külastada kliente, ei pea kogu aeg istuma kontoris arvuti taga. Ilusate ilmadega saab ka kodus puhata,” loetles Raidaru ettevõtjaks olemise mõnusid.

    Steinar OÜ

    Juhatuse liige: Margus Juse (42)

    Tegevus: spetsialiseerimata hulgikaubandus

    Asukoht: Saue

    Asutatud: 2009

    Töötajate arv: 3

    Müügitulu 2017. aastal: 135 399 eur

    Juse ei taha kontoris istumisest kuuldagi ja tema arvates oleks palgatööle suundumine tagasiminek. “Ma olen iseloomult väga raske inimene ja ma ei saagi kellegi alluvuses töötada. Pealegi ei taha ma kontoris töötada, sest olen väga liikuv ja mulle meeldivad erinevad väljakutsed,“ rääkis mees, kes on olnud oma aja peremees juba viimased 17 aastat. „Kõrvaltvaataja võib küll öelda, et nii mõnigi asi mu töös on ebanormaalne, aga mulle see meeldib. Saan teha seda, mida tahan,“ lisas ta.
    Tööjõunappus kummitab igal sammul
    Väikeettevõtja elu Eestis pole aga kaugeltki ainult lust ja lillepidu, sest turg on väike ja konkurents tihe. „Eks see on suhteliselt raske, sest kliente on ju piiratud arv. Kui sa oled väike, siis on ka igasuguste raamatupidamisasjadega keerulisem,“ tõi Raidaru välja miinuseid. Lisaks valmistab muret sesoonsus. „Kuna minu ala on valgustid, siis iga suvi on keeruline aeg, kuna väljas on ilm valge ja keegi ju lisavalguse peale ei mõtle. Eks tuleb loota inimeste peale, kes suvel rohkem remondiga tegelevad ja kodu sisustavad. Pimedal ajal on müügid suuremad,“ rääkis Raidaru.

    Graafilist ülevaadet, milline on Eesti keskmine juht, saad lugeda SIIT.

    Juse meele teeb mustaks ettevõtjate viimase aja suurim peavalu – tööjõunappus. „Nendel, kes võiks, saaks ja suudaks tööd teha, on tänu meediale palgasoovid nii lakke lennanud, et kui ma maksaksin autojuhile 1500 eurot kätte, siis ei suudaks ta elu sees teha kuu ajaga sellist käivet, et see minule ära tasuks. Lisaks käib pidev kellaaja vaatamine, et kindlasti üheksast tööle ja viiest minema. Elu ei ole aga nii lill! Seda võib endale lubada riigiametnik, aga eraettevõttes käivad asjad teistmoodi,“ märkis Juse.
    Ka Raidarul on töötajatega halbu kogemusi. Nimelt näppas tema ettevõtte kunagine müügijuht nii tarnijad kui ka kliendid ja asutas konkureeriva firma. „Ega kokkuvõttes pole siin midagi teha, Eesti ongi nii väike,“ tõdes ta.
    Väikestel on muutustega keeruline toime tulla
    Väikeettevõtjad ei saa ka kuidagi jääda rahule riigi hiljutiste otsusega võtta pihtide vahele vähegi aktiivsed inimesed. Olgu siis juttu firmaautode uuest maksustamise korrast või palka mittemaksvate osaühingute kontrollimisest.
    Rehvitöökoja Marja Autokumm omaniku ja juhi Alari Altjõe sõnul on see ühest küljest küll õige, sest inimesel endal on hea, kui ta saab ametlikult palka. Paljudel väikeettevõtetel läheb aga tema arvates kindlasti raskeks. „See on ka põhjus, miks meie ei ole enam võtnud töölist. Me lihtsalt ei tule ots otsaga kokku,“ rääkis Altjõe. „Rehvimüük kui selline on tagant ära kukkunud, sest internetikaubamajad on hinnad nii alla tõmmanud. Kasum on ainult kolm kuni viis eurot rehvi pealt. Kui niimoodi jooksu pealt teenida 20 eurot, siis sellega ma ei suuda palka maksta,“ lisas Altjõe.
    Ulmekallist autost ja majast ei unista
    Millest aga üldse üks Eesti keskmine juht unistab ja kus ta näeb ennast 20 aasta pärast? „Jalad seina peal naudin pikka jooki oma maakodus. Kui inimestel unistusi pole, siis ei ole ka mõtet elada. Minul on need olemas ja tasapisi ma neid realiseerin. Mul ei ole vaja mingit ulmekallist autot või suuremat maja, ma ei ela sellevõrra kauem,“ rääkis Juse.
    Raidarul on aastate jooksul plaanis firmat siiski kasvatada: „Hetkel on meil ettevõttes tööl mina ja üks töötaja, aga paarikümne aasta pärast ma arvan, et on 10 töötajat. Kuna tegevusala on meil suhteliselt spetsiifiline, siis rohkem töötajaid pole enam mõistlik. Kui igaühel on oma kindel kohustus, siis piisab vast kümnest küll.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.