Brüssel leidis Eestist kaks suuremat probleemi

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 23. mai 2018 kell 10:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Brüssel leidis Eestist kaks suuremat probleemi
Foto: EPA
Laias laastus on Eestis Euroopa Komisjoni hinnangul kaks probleemi: ebavõrdsus on ühiskonnas suur ja eelarve võiks olla rohkem tasakaalus.
Liikmesriikide majanduspoliitika hindamise käigus andis Euroopa Komisjon Eestile selleks aastaks kaks soovitust: hoida tuleva aasta valitsussektori kulutuste kasv allpool 4,1 protsenti ja parandada struktuurset positsiooni vähemalt 0,6 protsendipunkti võrra SKP suhtes.
Teiseks ütles Komisjon, et parandada tuleb teadus- ja arendustegevust ja luua täiendavaid stiimuleid, et laiendada innovatsioonibaasi ja muuta teadustegevus atraktiivseks rohkematele ettevõtetele.
Vastab tõele, et riigipõhiste soovituste nimetuses seisab juba sõna 'soovitus', mis jätab mulje, et need ei ole liikmesriikidele koheselt siduvad.
Soovitused põhinevad Euroopa Komisjoni analüüsidel ja hinnangutel, mida järgmisena hakatakse arutama liikmesriikide ministrite tasemel loodud töörühmades ning lõpuks ka Euroopa Ülemkogul. Kui ELi riigipead on need kunagi juulis heaks kiitnud, siis on need ikkagi liikmesriikidele siduvad.
Praegu on Komisjon seisukohal, et Eesti strukturaalne eelarvetasakaal jääb tänavu 0,8 protsendiga SKPst miinusse ning tuleval aastal kahaneb see 0,4 protsendile SKPst. Järelikult tähendab ootus, et paranemine 0,4 protsendipunktilt 0,6 protsendipunktile, et Eesti peaks oma eelarveplaane kärpima.
"Komisjoni soovitused on eelarve konsolideerimiseks, see tähendab, et eelarvepositsiooni tuleks konsolideerida 0,6 protsendipunkti võrra," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson ning lisas, et seekord analüüsiti eelarvet kahe metoodikaga ning vaadati seda ka kulueesmärgi põhiselt, ehk siis anti kätte lagi, millest rohkem kulutused eelarves ei tohiks tõusta.
Rahandusministeerium Komisjoni prognoosidega lõpuni ei nõustu ja ütleb, et valitsussektori eelarve on järgmisel ja järgnevatel aastatel struktuurses tasakaalus ning Eesti võlakoormus väheneb ka edaspidi. Erinevus tuleb sellest, kui suures mahus hinnata riigifirmade dividendide laekumise paranemist, seda ei teinud Euroopa Komisjon samas mahus kui Eesti.
"Valitsus on vastu võtnud otsused, millega parandatakse eelarvepositsiooni nõutud mahus. Kui arvestada riigi osalusega ettevõtete paranenud dividenditootlust, oleks see nii ka Euroopa Komisjoni hinnangul," öeldi rahandusministeeriumist.
Mainitud otsuste mõju saab täpsemalt hinnata juba sügisel kui koostatakse järgmise aasta eelarvet ning teiseks tuleb silmas pidada seda, et Euroopa kokkulepete järgi hinnatakse valitsussektori eelarve tasakaalu tegelikku tulemust eelarve täitmise järgi. Kolmapäeval avalikustatud soovitused põhinevad prognoosidel.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin HöövelsonFoto: Andras Kralla
Erasektori arendustegevuses vajakajäämisi
Teadus- ja arendustegevus on üks probleem, miks Eestis on olnud madal tootlikkuse kasv ning Komisjon tõi välja, et Eestis ettevõtted investeerisid 2016. aastal teadus-ja arendustegevusse ainult 0,7% SKP-st, samas kui Euroopa Liidus oli see näitaja keskmiselt 1,3% SKP-st. Ainult 0,5% Eesti ettevõtetest tegelesid teadustegevusega 2016. aastal.
Höövelsoni sõnul võib siin olla ka statistilisi probleeme, lisaks teadus- ja arendustegevuse soosimisele võiks mõelda, kas aruandluskoormus ei ole sektoris liiga suur. "Võib-olla tõesti mõni ettevõtja lihtsalt tahab talle osaks langevat bürokraatiat vähendada ning ei teegi linnukest kasti selles aruandes, et vältida lisaaruandlust," märkis ta.
Teiste riikide praktika erasektori arendustegevuse õhutamiseks on sageli olnud maksusoodustuste pakkumine, kuid Höövelson möönis, et Eesti ettevõtete tulumaksuregulatsiooni arvestades peaks Eesti maksukeskkond olema juba praegu väga soodne, seega jääb üle vaid otsida täiendavaid meetmeid.
Sotsiaalkulutused Euroopast kaks korda väiksemad
Põhjalikult keskendus Euroopa Komisjon Eesti suurele majanduslikule ebavõrdsusele. "Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 16 protsenti SKPst, mis jääb alla Euroopa keskmisele, milleks on 28 protsenti SKPst. Sotsiaalsete siirete mõju vaesuse vähendamisele on paranemas, kuid siiski nõrk. Vaesusrisk on Eestis väga suur, eriti puuetega inimestel, töötutel ja vanematel inimestel, eriti kui viimased elavad üksi," seisab Komisjoni soovitustes.
Kevade algul kirjutas Euroopa Komisjon Eesti riigiraportis, et tulumaksureform on hea meede maksukiilu vähendamisel, keskmiselt võiks uuest aastast kehtima hakanud süsteem vähendada tööjõumakse 2 protsendipunkti võrra. Teiseks on see hea meede inimeste tööturule kutsumiseks ning vähendab palgasurvet. Sotsiaalse heaolu plaanis reform nii tugevat mõju kaasa ei too.
„Reformist võidavad leibkonnad, mis jäävad neljandast seitsmenda tuludetsiili vahemikku, kaks kõrgemat detsiili kaotavad sellest, aga võrdlemisi vähe on võitjaid kõige madalamates detsiilides, kes sageli sõltuvad pensionist või sotsiaaltoetustest ning jäävad tulumaksureformi mõjudest kõrvale,“ seisab raportis.
Höövelsoni sõnul on probleeme ebavõrdsusega kahelt poolt, esiteks tõusevad palgad järjest kiiremini ja palka saava ühiskonnaliikme sissetulekud lähevad kiirelt eest nendega võrreldes, kes saavad suurema osa oma sissetulekust pensioni või sotsiaaltoetuste kaudu. Teiseks jääb küsimus, kui efektiivsed on tehtud kulutused ja kui suured need kulutused üldse on.
"Kui rääkida vaesusest, siis vaesusrisk on sotsiaaltoetusi saavate inimeste seas suurem, siin tulevad mängu Eesti kulutused sotsiaalkaitsele, mis on muust Euroopast märgatavalt väiksemad," ütles Höövelson.
Sooline palgalõhe on 25,3 protsendi tasemel endiselt Euroopa kõrgeim, kuigi seda võiksid pisut leevendada muudatused vanemapalga süsteemis. Ka on palkade läbipaistvus on väga madal ja muudatused ootavad ees ainult avalikku sektorit, märgib Komisjon.
Kevadises riigipõhises raportis on Euroopa Komisjon ära toonud veel kaks asjaolu: maksukoormus Eestis on väiksem kui Euroopa üldiselt (35% võrreldes keskmise 40%) ning vähe on kasutusel kinnisvara või üldse varamakse. Arvestades, et küsimuse all on väikesed sotsiaalkulutused ja rõhutatakse vajadust hoida eelarve tasakaalus, siis võib hõlpsasti tekkida mulje, et ainus viis Eestil sellest olukorrast välja tulla, oleks maksude tõstmine.
"Maksupoliitika on liikmesriikide pädevuses, selles Euroopa Komisjon soovitusi anda ei saa. Nii et tuleb leida meetmeid, kuidas sektoriaalsete meetmete efektiivsust kasvatada ilma, et satuks ohtu eelarvetasakaal," ütles Höövelson.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Riigieelarve
- Euroopa Komisjon
Hetkel kuum