Ketlin Rauk • 12. juuli 2018
Jaga lugu:

Ehitajate puudus süveneb

Ehitusettevõtted väidavad pea ühest suust, et tööjõupuudus on suur probleem. Lahendusena nähakse nii võõrtööjõu sissetoomist kui ka senisest tõhusama erialase haridussüsteemi loomist.

Juuni algul korraldasid politsei, maksuamet ja tööinspektsioon Pärnus neljal ehitusel kontrollreidi. Luubi all oli 30 võõrtöötajat peamiselt Ukrainast. Kõikidel kontrollitutel olid dokumendid korras.
Juuni algul korraldasid politsei, maksuamet ja tööinspektsioon Pärnus neljal ehitusel kontrollreidi. Luubi all oli 30 võõrtöötajat peamiselt Ukrainast. Kõikidel kontrollitutel olid dokumendid korras.   Foto: Andras Kralla

ASi Seve Ehituse tegevjuht ja juhatuse esimees Vello Enniste ütles Äripäeva teemaveebile ehitusuudised.ee, et tööjõupuudus on ehitusalal suur probleem, millele lahendusi võib otsida mitmel eri moel. “Kui muud üle ei jää, siis kas või võõrtööjõud odavama otsa tööde tegemiseks,” leiab ta. Parema lahendusena nimetab ta siiski senisest efektiivsemat erialast haridussüsteemi, mis arvestaks rohkem Eesti ehitusettevõtete vajadustega. “Eelkõige tuleks meie riigi kodanikke õpetada spetsialistideks, kellele oleks ka võõrtööjõuga võrreldes võimalik rohkem tasu maksta,” oli Enniste veendunud.

OÜ Mapri Ehitus tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on tööjõulise elanikkonna arv Eestis piiratud ning see pole hetkel ka kasvavas trendis. Seetõttu tasub rõhku panna töö efektiivsuse tõstmisele läbi tegevuste ja protsesside automatiseerimise ning kaasaegsete tehnoloogiliste seadmete ja tarkvara kasutamise. “Ning eelkõige tänu paremale planeerimisele,” rõhutas Roos.

Roos kinnitas, et nende ettevõte pooldab võõrtööjõu kasutamist, kui seda tehakse seadust järgides, makse tasudes ning kõik õigused on töötajatele tagatud. “Kiirelt areneda soovivate riikide majandused on pigem alati üles ehitatud odavama võõrtööjõu abil ning seda ei tasuks peljata ka Eestil ja eestlastel,” tõdeb ta. Ta lisas, et ehitussektori vajadusi arvestades on vajalik importida oskustöölisi, mitte kõrgharidusega spetsialiste.

Võõrtööjõud on abiks

ASi Ehitustrust juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul puutuvad ka nemad tänu alltöövõtjatele tööjõupuuduse probleemiga kokku. “Oleme lahendanud enda jaoks probleemi nii, et kaasame ühele töölõigule mitu partnerit, jagades seda töövõtjate vahel,” kirjeldas ta. Somelar nentis, et see on muidugi nii-öelda kunstlik viis probleemi vähendamiseks, olematuks see tööjõuküsimust ei tee ega vähenda ka probleemi tähtsust.

Võõrtööjõu sissetoomise suhtes on ta meelestatud positiivselt. “Kui inimesed on motiveeritud ja valmis siin töötama, siis miks mitte, nentis ta, et ega Eestil sellest pääsu ei ole.

Ta lisas, et näiteks ukrainlased ja valgevenelased tahavad raha teenida ja on valmis selle nimel ka usinasti tööd tegema. “Isiklikult usun, et meile sobivadki rohkem idabloki maade töötajad, seda nii kultuuriliselt kui ka vene keele oskuse pärast.”

Suvel on töömehi Somelari hinnangul tavapärasest veelgi vähem – ehitatakse palju eramuid ja kasutatakse töömehi, kellele makstakse mustalt suuremaid summasid. “Töömeestel on ju lihtne valida see haltuuraots, mille eest sageli makstakse rohkem. Kui talv tulema hakkab ja erasektor lõpetab, tuleb ka tööd jälle rohkem peale.”

Somelari sõnul on sektori jaoks praegu probleemiks ka asjaolu, et populaarsed erialad on IT ja tehnoloogia, mistõttu tuleks kõvasti tööd teha, insenerikutse oleks noorte seas populaarsem. “Usun, et tulevikus on insenerieriala küll nõutud – kuna selle ala spetsialiste jääb järjest vähemaks, oleks tööd neil kõvasti,” usub Somelar.

Ei olegi väga põletav teema

OÜ Kontek juhatuse liige Mart Urbas tunnistas, et nende jaoks pole tööjõupuudus väga terav teema. Küll aga on konkurents kõva ja hinnad kõrged. “Tegijaid on palju, otsitakse variante, et saada odavamalt ja siis ongi vaja neid leedukaid ja poolakaid, kes töö soodsalt ära teeksid.”

Urbas usub, et ennekõike oleks vaja muuta väärtussüsteemi. “Et kui sa oled näiteks betoneerija, siis ka see on hea ja aktsepteeritav elukutse – kõik ei pea olema IT-mehed.” Tema sõnul pole paraku kõik erialad ühtemoodi populaarsed. Kuidas aga asja muuta, seda Urbas ette ei kujuta. “Ühtegi tööd ei ole tööjõu pärast igatahes vähemalt meil küll tegemata jäänud,” kinnitab ta.

Ta lisas, et kurtmist, et ei ole töötegijaid võtta, on alati olnud. “Kui ongi mõni parem mees olemas, siis mõtled, et alati võiks olla veelgi parem,” arvab ta. Küsimus on ka palkades. “Kui ikka pakutakse 500–700 eurot palgaks, siis selle eest ilmselt tõesti ongi väga raske kedagi leida.”

Töötajad ehitusplatsil pausi pidamas.
Töötajad ehitusplatsil pausi pidamas.  Foto: Andras Kralla

Ehitajate puudus süveneb

Kuna ehituse erialade lõpetajate arv on väiksem kui uue tööjõu vajadus ning ka viimastel aastatel õppima asunute arv on langenud, süveneb tööjõu puudujääk lähiajal veelgi.

Ehitus on nii ettevõtete kui ka töötajate arvult üks suuremaid valdkondi, pakkudes tööd igale kümnendale hõivatule Eestis. Arvuliselt on kõige rohkem töötajaid – üle 26 000 – hoonete ehitamises ning üle 20 000 mitmesugustel eriehitustöödel – kokku kolmveerand töötajatest. Rajatisi ehitab umbes 9000, arhitekti- ja inseneritegevustega seotud aladel töötab 5350 inimest.

Ehitussektor on majanduse tsüklilisuse suhtes keskmisest tundlikum. Eelmise majandusbuumi ajal töötas praegusega võrreldes sektoris üle 20 000 inimese rohkem, majanduskriisis vähenes nii tellimuste kui ka töökohtade arv keskmisest enam.

Kuna tulevikuks on raske täpseid ehitustööde mahte ette näha, on prognoosis lähtutud tööjõuvajaduse püsimisest viimaste aastate tasemel. Ühekordsed suurprojektid (nt Rail Baltic) ei suurenda ehitusekspertide hinnangul püsivalt tööjõuvajadust. Küll aga tuleb sel perioodil ettevõtetel arvestada suurema tööjõu liikuvusega.

Loe teemaveebist ehitusuudised.ee edasi, milliseid lahendusi on spetsialistide vähenemise vastu.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt