Investoritelt miljoneid kaasanud inkassofirma võib olla õhuloss

01. august 2018, 06:00
PlusPlus Capitali juhi Mirje Trumsi kinnitusel on ettevõttes kõik korras.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180801/NEWS/180809997/AR/0/AR-180809997.jpg

Investoritelt Redgate Capitali abiga miljoneid laenanud võlgade sissenõudja PlusPlus Capitali finantsnäitajad heidavad äri jätkusuutlikkusele tumeda varju. Suur osa firma varast võib olla puhas õhk.

Seda, kui palju on PlusPlusi varad tegelikult väärt, teab heal juhul firma juhatus, ent kindlasti mitte ettevõtte audiitor. „Me ei avalda arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta,“ teatas PlusPlus Capitali auditeerinud EY firma aruande juures.

Investoritelt on aga ettevõte laenanud enam kui 14 miljonit eurot ja firma võlakirju on promonud ka tuntud investeerimispank Redgate Capital. Lisaks on raha kaasatud ka populaarse ühisrahastusplatvormi CrowdEstate kaudu.

Ebatavaline seis: arvamusest loobuti

PlusPlus Capitali tegevjuht Mirje Trumsi kinnitab, et kõik on korras. „Ettevõtte strateegia on pikaajaline. Meie kapitalistruktuur ja ärimudel on jätkusuutlikud ning arvestavad ka olulisi riskistsenaariume, et tagada kohustuste täitmine igas olukorras,“ ütles Trumsi.

Siiski pole audiitor saanud piisavalt asjakohast tõendusmaterjali selleks, et avaldada arvamust firma võlanõuetega seotud raamatupidamise kohta. Võlanõuete portfellide bilansiline väärtus on 24,5 miljonit eurot ehk 87% kogu kontserni varadest. Teisisõnu: 87% firma varadest võib olla õhk. Arvestusmetoodika paneb paika juhatus, ent audiitoriga ta seda ei jaga.

Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu selgitas, et arvamuse avaldamisest loobumine on küllaltki haruldane juhus, kuid igal audiitoril tuleb seda oma karjääri jooksul ette. Mullu juulist selle aasta lõpuni oli sääraseid juhtumeid siiski vaid umbes 1% järeldusotsuseid. „Vormiliselt on tegemist auditi kohustuse täitmisega,“ märkis Arengu. Nimelt on PlusPlus aktsiaselts, millel on seaduse järgi kohustus end auditeerida lasta. Nagu juhtum aga näitab, saab selle kohustuse formaalselt täidetud ka nii, et audiitor tegelikult asjade seisu hindamiseni jõuda ei pruugigi.

„Riiklikult on arutlusel erinevaid ideid, kuidas tehingupartnerid saaksid lihtsamini kätte info, et mõni ettevõte on taolise audiitori järeldusotsuse saanud,“ märkis Arengu. Lisaks võtavad teadlikud aruande kasutajad, näiteks pangad, kliendid ja tarnijad, arvamuse avaldamata jätmist otsuste tegemisel arvesse ning üldjuhul karmistavad oma suhtumist, näiteks tõstavad intressi või nõuavad ettemaksu.

Trumsi selgitab olukorda finantsaruandluse standardite muutusega – nimelt asendas aasta algusest uus standard IFRS 9 seni kehtinud standardi IAS 39. Üleminekuperioodil on aga turuosaliste tõlgendused sarnaste finantsinstrumentide kajastamisel olnud erinevad. „Kuna PlusPlus on üle minemas IFRSi standardile, otsustati 2017. aasta aruande metoodikat tagantjärele mitte muuta ning keskenduda 2018. aasta aruande ettevalmistamisele,“ rääkis Trumsi ja lubas, et sel majandusaastal kajastatakse portfelle uue standardi alusel ja järgitakse koostöös audiitoritega parimat turupraktikat.

Kasum on vaid arv paberil

Sisuliselt käib PlusPlusi arvepidamine nii, et portfelle ostes tehakse nende kohta akt, milles hinnatakse tulevikulaekumist ehk nõuete nii-öelda õiglast väärtust. Sel viisil tekib ostuhinna ja oodatava tulevikulaekumise prognoosi vahe, mille järgi arvestatakse müügitulu ning lõpuks ka kasumit. Ka need näitajad tuginevad juhtkonna otsustele, millele audiitoril ligipääsu polnud.

„Me ei suutnud hankida auditi käigus piisavalt asjakohast tõendusmaterjali selleks, et avaldada oma arvamust võlanõuete kajastamiseks kasutatud arvestusmeetodi sobivuse ja nende bilansilise väärtuse õigsuse kohta 2017. ja 2016. aasta 31. detsembri ning 2016. aasta 1. jaanuari seisuga, samuti ümberhindlusest tekkinud kasumite tulu õigsuse kohta 2016. ja 2016. aasta 31. detsembril lõppenud aruandeperioodidel,“ võtavad audiitorid aruandes olukorra kokku.

Niisiis pole kindel, kas PlusPlusi aruandest leitavad majandusnäitajad – näiteks read, et firma põhitegevuse tulud olid 8,2 miljonit eurot ning kasumit teeniti 2,5 miljonit eurot – ka reaalsusele vastavad, kuna lõplikku tõde teab vaid juhatus. PlusPlusi enda kinnitusel on ettevõttes kasutatav arvestusmudel ajalooliselt olnud väga täpne ning see on ka auditi käigus kinnitust leidnud.

„Loomulikult, nagu ka Äripäeva ajakirjanik küsimuses tõdeb: “nõuded võivad olla väärt tõepoolest nii palju, kui juhatus hindab, ent ei pruugi seda sugugi olla”, kuna väärtuse aluseks on tulevikku suunatud hinnangud. Kuid tulevikku päris täpselt ei suuda keegi ennustada,“ torkas Trumsi. „Siiski oleme arvamusel, et meie pikaajalisel kogemusel tuginevad parimad hinnangud on usaldusväärsed,“ lisas ta.

Äri käib miinuses

PlusPlusiga konkureeriva Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu ütles, et võlgade sissenõudmise äri sõltub kolmest asjast. „Portfelle tuleb osta õige hinnaga, menetlus peab olema väga efektiivne ning kulud peavad olema väga hästi kontrolli all,“ loetles ta.

Küsimused PlusPlusi finantsseisu kohal ei piirdugi sugugi vaid auditis kirjas olevaga, vaid murekoht on ka portfellidelt teenimine ning kulubaas. Kui vaadata ettevõtte viimaste aastate ning kvartalite aruandeid, paistab silma, et vähemalt 2017. aasta algusest saadik ei ole nõuetest laekuv tulu katnud ära firma kulusid – juba enne laenumakseid on firma kassavoog negatiivne, seda aitavad aga katta võetud laenud. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis teenis firma nõuetelt 1,23 miljonit eurot, ent tööjõu-, tegevus- ja finantskulud kokku ulatusid üle 1,57 miljoni euro.

„Ettevõte on selgelt kiire kasvu faasis. Oleme viimasel kahel majandusaastal igal aastal kahekordistanud bilansimahu ja portfellide soetuste mahud, ja seetõttu kaasanud investeeringuteks täiendavat kapitali. Oleme investeerimisobjekte ülima hoolikusega valinud ning põhjalikult analüüsinud,“ ütles kommentaariks Trumsi.

Laenu on firma viimastel aastatel võtnud väga hoogsalt. Kui veel 2015. aasta lõpus oli laenujääk 3,6 miljonit eurot, siis 2016. aasta lõpuks oli see paisunud 8,4 miljonile eurole ning 2017. aasta lõpus ulatus 15,9 miljoni ligi. Selle aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli ettevõtte laenujääk üle 19,6 miljoni euro. Nõudeportfelle on firma 2010. aasta lõpust tänavu esimese kvartali lõpuni ostnud kokku 18,2 miljoni eest, sellest 7,5 miljonit eelmisel aastal ning 3,4 miljonit tänavu esimeses kvartalis. Ehkki portfelle on kokku ostetud hoogsalt, pole nendest niisiis vähemalt esialgu märkimisväärselt suuremat tulu teenitud.

Laenutähtajad peagi kukkumas

Suur osa kohustustest – enam kui 7 miljonit eurot – on PlusPlus kaasanud võlakirjadega, mille emiteerimist aitas korraldada ning müüa tuntud investeerimispank Redgate Capital, kes pakkus allikate kinnitusel võlainstrumente müügiks enda klientidele nii Eestis kui ka Lätis-Leedus.

Vastuseks Äripäeva palvele PlusPlusi finantsseisu kommenteerida ning küsimusele, kas Redgate on veendunud, et firma suudab võlakirja tagasi maksta või kas tegu on tavapärasest riskantsema äriga, ütles Redgate’i juht Aare Tammemäe, et on puhkusel ega saa küsimustele vastata. Ka Redgate’i üldkontaktile saadetud küsimused jäid vastuseta.

Oluline murdepunkt tuleb aga juba õige pea, kuna juba 31. augustil saabub tähtaeg, millal tuleb tagastada 600 000 eurot, mis laenati üldiselt kinnisvaraprojektide rahastuse vahendajana tuntud portaali Crowdestate kaudu. Kaks aastat tagasi ühisrahastusportaali kaudu saadud rahastusega osteti Swedbanki laenunõudeid Leedus, seni on laekunud ostuhinnast umbes kaks kolmandikku. PlusPlusi juhi Trumsi sõnul ollakse tulemustega rahul.

Vaid paar kuud hiljem ehk oktoobri alguses saabub esimese Redgate’i vahendatud võlakirja lunastustähtaeg kokku 3 miljoni euro mahus. Selle võlakirja intress oli 9%, tuleva aasta veebruaris saabuva 1,3miljonise emissiooni intress oli aga juba 13% ning tuleva aasta oktoobri 8miljonise emissiooni intress 12%.

Võib arvata, et võla refinantseerimiseks tuleb firmal uut laenu võtta – eriti arvestades, et firma tahab ilmselt ka veel uusi portfelle juurde soetada, mida kassavoost ilmselt rahastada ei õnnestu. Trumsi ütles, et kapitalistruktuuri arendamine on PlusPlusi jaoks pidev protsess. „Tulevikus kaasame investoreid nii omakapitali kui ka jätkuvalt võlakirjade vormis. Hetkel käivad protsessid mõlemas suunas. See on vajalik, et tagada kiire arengu jätkuv rahastamine,“ ütles PlusPlusi juht ja kinnitas, et plaanitakse veel laenu võtta.

„Nii oma- kui ka võõrkapitali kaasamisega oleme intensiivselt töötatud viimased kolm aastat ja töötame ka edaspidi. 2017. aastal kaasasime lisaks võlakapitalile ka omakapitali. Viimastel aastatel kaasatud kapitali maht on võimaldanud meil jätkusuutlikult kasvada ja teha häid investeeringuid,“ ütles ta.

„Meie jaoks on kapitaliturgudelt kaasatav finantseerimine omakapitali või võlakapitali näol peamised finantseerimise allikad. Oleme uhked, et meie Redgate Capitali abiga korraldatud edukad võlakirjaemissioonid on andnud panuse aastaid kiratsenud kohaliku kapitalituru arengusse ning võimaldanud hulgal investoritel teenida oma investeeringult atraktiivset tulu,“ lisas Trumsi. PlusPlusi võlakirjad avalikult börsil kaubeldavad ei ole.

Inkassoturg kasvab kiiresti

Võlgade sissenõudmise turul on nii PlusPlusi kui ka konkurentide hinnangul igati hea aeg.

„Meie tegevusvaldkond areneb kiiresti ning kasvu jätkumist toetavad lähituleviku majandusprognoosid ning krediidivaldkonna areng,“ ütles PlusPlusi juht Mirje Trumsi.

Ta tõi välja, et kapitali adekvaatsuse nõuded pangandussektoris ja üldine krediidiandjate turu areng Euroopas ja maailmas laiemalt loovad kasvavat nõudlust spetsialiseerunud portfellihaldajate järele.

Ka Lindorff Eesti müügidirektor Meelis Tambla hindas turu seisu positiivseks. „Finantsasutused ja muud võlausaldajad teevad järjest enam koostööd kogemustega ja spetsialiseerunud võlahaldusettevõtetega,“ märkis ta.

Nimelt tahetakse tulemuslikumalt juhtida oma kliendisuhteid ja kokkuvõttes hoida oluliselt kokku ka kulusid. „Tarbijad omakorda vajavad asjatundlikku nõu ja usalduslikku suhet partneriga, kes aitaks neil lahendada ootamatult tekkinud finantsraskusi,“ märkis Tambla.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2018, 15:54

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing