Google andis välja Luminori juhist Erkki Raasukesest tehtud skandaalse Luminor­gate’i nime kandva video jagaja, kuid Raasuke sooviks kätte saada ka selle avaldaja ja tegija. Jutt on talvel avaldatud eesti- ja ingliskeelsetest videotest, kus Raasuke võrdles ametiühingulist tegevust terrorismiga ja üht töötajat pedofiiliga.

Raasukese praegused sammud võivad kõrvaltvaatajatele näida kättemaksuna, kuid Raasuke võitleb enda sõnul oma ­õiguste eest.

Samal ajal tõstatub küsimus, kuivõrd kaitstud on Eestis info lekitajad ja selle levitajad, nn vilepuhujad. Selleks nimetab ennast inimene, kes levitas Raasukese videot ja kelle andmed pidi Google Raasukesele paljastama.

Tegemist on Nordea ekstöötaja ja ametiühingu varasema usaldusisiku Hannes Veskimäega.

“Vilepuhujat aetakse Eestis taga nagu koera välja peal. See ei ole ilus pilt. Sada aastat saime täis ja kehtib sõnavabadus. Enam ei tehta liiga panga töötajatele, vaid vilepuhujatele – võimu kritiseerijatele, kellel on teatud kaitse, et võim ei saaks nendele liiga teha,” ütles Veskimäe. Võimuga võrdsustab ta Eesti üht tippjuhti Erkki Raasukest.

Õiglus või kättemaks?

Vandeadvokaat Oliver Nääs peab Raasukese sammu kättemaksumaiguliseks. “Tundub, et Raasukest kannustab eelkõige uudishimu saada teada, kes oli video ülespanemise ja levitamise taga, et alles seejärel edasised käigud otsustada,” selgitas Nääs.

Ka inimõiguste keskuse juhi Kari Käsperi hinnangul võib kõrvaltvaataja pidada Raasukese käitumist senise info põhjal kättemaksuks. “Juhul kui tegemist ikka oli tõelise vilepuhujaga,” rõhutas ta.

Raasuke suunas vastamise oma esindajale Jaanus Modyle. Mody kinnitusel ei ole tegu kättemaksuga, samuti pole sellist soovi. “Kättemaksmise termin kui selline on vaenu õhutav ning provotseerivalt ebakohane,” ütles ta.

Mody ei eitanud plaani leida peale video levitaja üles ka selle avaldaja ja võimalust minna ühe või mõlema vastu kohtusse. “Otsustamaks, kas ja kuidas kaitsta oma õigusi, niivõrd, kuivõrd sarnaseid rikkumisi on üldse võimalik kaitsta, või lahendada muul viisil selline rikkumine, on vajalik esmalt mõista, kes ja kuidas on nende rikkumistega seotud ning alles seejärel saab otsustada edasiste sammude üle,” rääkis ta.

Vastasseisu juured ulatuvad kaugele

Terava vastasseisu põhjus ulatub kaudselt mitme aasta taha, kui Nordeas hakkas käärima juhtide ja ametiühingu vahel, mis päädis Veskimäe vallandamisega. Töövaidluskomisjoni hinnangul diskrimineeris pank Veskimäed, kes oli seejärel valmis kohtusse minema. Toona summutas Nordea tüli rahaga. „Ma sain oma elu tagasi,“ ütles Veskimäe ja kadus kaks aastat tagasi avalikkuse tähelepanu alt.

Nüüd on Veskimäe tagasi seoses videoga, mis detsembris YouTube’i ilmus ja mille lingi ta sadadele inimestele oma arvamuslooga teele pani. „See on lihtsalt sõnavabaduse kasutamine,“ ütles Veskimäe, kelle hinnangul läks Raasuke oma sõnadega üle piiri.

Video põhineb Raasukese ja ametiühingu kohtumise salvestisel, millelt kuuleb, kuidas Raasuke kasutab krõbedaid sõnu. Raasuke teatas meediale, et video on manipulatsioon ning üksikud laused ja sõnad rebiti kontekstist välja. Raasukese arvamus ei ole muutunud.

Sügisel tuli napilt enne Nordea ja DNB Luminoriks ühinemist välja, et töötajad süüdistavad ühendpanga uut juhti Erkki Raasukest jõhkrate sõnade kasutamises ametiühingute aadressil.

Nende hinnang põhines samal salvestisel, mis detsembriks videoks vormus.

Pärast video avaldamist ähvardasid ärritunud Rootsi ametiühingud vara Nordeast välja viia. Eestis sõlmis Luminor kuu aja pärast ametiühinguga heade kavatsuste kokkuleppe. Veskimäe arvab, et just tänu videole otsustas Luminor leppe teha – töötajad saavutasid selle, mida pikalt küsisid.

Kuid Raasuke ei olnud videot unustanud. Samal päeval, kui pank ametiühinguga leppis, läks kohtusse taotlus video levitaja leidmiseks. “Huvitav kokkusattumus. Meestel muud tööriista ei ole peale kuvalda. Nad ei suuda ratsionaalselt asju ajada. Ainult võimupositsioonilt,” ütles Veskimäe.

Raasukese kaitsja Jaanus Mody sõnul ei teadnud nende büroo leppe sõlmimisest. Ajaline seos on juhuslik ja sisuline seos kunstlikult tekitatud, õhutades asjatut tüli, lisas Mody.

Veskimäe andis oma sõnul end Raasukesele üles – teatas, et tema on see, keda Raasuke kohtu kaudu otsib. Sellele on järgnenud kohtumised Veskimäe ja Raasukese esindajate vahel ja võimalik, et ees terendab kohtulahing.

Nääs teeb Raasukese nõuded maatasa

Google pidi Veskimäe kohta info Raasukesele andma. Kohtumäärusega tutvunud vandeadvokaat Oliver Nääsi hinnangul saaks Raasuke isikuandmete kaitse nurga alt rõhuda kahele asjaolule: valeinfole või teabele, mida poleks tohtinud avaldada.

Nääsi hinnangul on Raasukesel keeruline väita, et ta enda sõnad on valed. “Kuna Raasukest võib pidada avaliku elu tegelaseks, teema pakub avalikkusele põhjendatult huvi ning allikas tundub olevat usaldusväärne, on raske pidada avaldamist ­õigusvastaseks,” ütles Nääs.

Raasukese esindaja Jaanus Mody arvamus on teistsugune. Raasuke ja Luminor ei ole teinud halba töötajatele, ametiühingule ega kellelegi teisele. Lisaks sõnas ­Mody, et nii ametiühing kui ka finantssektori töötajate liit taunisid videot, ning viitas, et Raasuke kannatas video tõttu. See riivas tema au ja väärikust. “Mitte keegi ei peaks taluma taolist kiusu ja alandust,” sõnas Mody.

“Nende videoklippide koostamine ja levitamine polnud õiguse ega eetikaga kooskõlas ja rikkus jämedalt kujutatava inimese põhiõigusi. Tõenäoliselt on enamik meist lausunud sõnu, mida saab sarnase töötluse abil kuritarvitada. Keegi ei pidanud neid rikkumisi toime panema, selleks polnud adekvaatset õigustust, rääkimata vajadusest,” rääkis ta. “Katkendid vestlusest on kontekstist välja rebitud ja neile on omistatud hoopis teistsugune tähendus, kui see mõeldud oli,” selgitas Mody.

Ta rõhutas, et kahe või enama inimese vahelise vestluse salvestamine, salvestuse või selle osade, samuti inimese kujutise videoklipis kasutamine ja klipi avalikustamine käib isikuandmete töötlemise alla.

Hea maitse küsimus

Ametiühingute keskliidu juhile Peep Petersonile jätsid Raasukese sõnad väga halva mulje, samas leiab ta, et video avaldamine ei ole hea stiil. “Selliseid olukordi elame üle pidevalt, aga ma ei ole pidanud oma karjääri jooksul salvestama ega avalikustama.”

Peterson pooldab läbirääkimisi. “Kui meeskond suudab probleemi läbirääkimistega tasakaalustada, siis Erkki Raasukesel ja kõikidel teistel puudub tulevikus huvi selliseid avaldusi teha. Nii nagu see on juhtunud transpordisektoris, energeetikas või väga paljudes sektorites, kus sisemise jõuga suudetakse sarnased avaldused ära hoida. Raasukese moodi väljaütlemised,” rääkis ta.

Videoga seotud inimeste tagaajamisse suhtub Peterson kriitiliselt, viidates sõlmitud kokkuleppele panga ja ametiühingu vahel. “Praegu on olukord, kus pooled mõistavad, et ei saa teineteiseta. Selles mõttes on Raasukese käitumine ebaadekvaatne. Kõigutatakse paati, kus tuleb rahvusvahelise tööõiguse mõistes sõita aastaid,” selgitas ta.

Euroopa ametiühingute tegevjuhatuse liige Liina Carr nõustus Petersoniga. “Pärast räigete väljaütlemiste avalikuks tulemist ei ole sügavat mõtet rusikatega vehkida. Viisakus ja diplomaatia peavad alles jääma ka siis, kui vastas istub ebameeldiv inimene, kellega kõneleda ei soovita, aga töö sunnib seda tegema,” lausus ta.

Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper märkis, et vilepuhujad saavad ennast kaitsta kohtus. “Kui tegemist on kättemaksuga vilepuhumise eest, oleks see asi, mida enda kaitseks kohtumenetluses tõstatada.”

Kas video avaldaja ja videolinki levitanud Veskimäe on vilepuhujad, selguks samuti kohtus. Kindlasti ei ole vilepuhuja kohtu eest kaitstud, muidu saaks igaüks end vilepuhujaks nimetada, märkis Käsper. “Kui Erkki Raasuke soovib oma õigusi kaitsta kohtus, on tal selleks õigus, sealhulgas tohib ta koguda tõendeid,” selgitas Käsper, kelle sõnul on raske öelda, kas isikuandmete kontekstis jääks praegu peale Raasuke või Veskimäe. Kui aga vilepuhumise kriteeriumid on täidetud, oleks vilepuhujat karistav kohtuotsus inimõiguste konventsiooni rikkumine.

Vilepuhujate jahtimise küsimus on eetiline, mis õiguslikult Eestis veel ei päde, selgitas Nääs. “On üks erand. Kui vilepuhuja annab info ajakirjanikule, tohib ajakirjanik vaikida, aga teistel juhtudel saab kohus appi tulla. Praegu Raasukesele.”

Mõnitamine pole vilepuhumine

Mody sõnul ei ole Raasukesest tehtud videol, selle tegijal, ülespanijal ega levitajal vilepuhumisega seost, vaid nad hoopis õõnestavad vilepuhumise mõistet. Samuti pole Mody hinnangul täidetud vilepuhumise kriteeriumid: ei esinenud ühtegi õigusrikkumist, Äripäev kirjutas juba enne video avaldamist samal teemal ning video lisatekstis viitab autor hingevalule ja sellele, et tegu pole faktilise infoga. “Kindlasti ei ole vilepuhumiseks mis tahes viisil saadud salvestuste monteerimine, inimese mõnitamine, au ja nime kahjustamine.”

Veskimäe oli töötaja, kes aastaid tagasi Nordea pangas aset leidnud diskrimineerimisest rääkis. Ka tõi ta päevavalgele ametiühingusse kuulunud töötajate jälgimise pangas. Peale Veskimäe on ka teised Nordea ja Luminori ametiühingute esindajad püüdnud probleeme pangas avalikustada.

Eestis vilepuhujate kaitse seadust ei ole. Siduv õiguslik norm on Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle kohtupraktika, ­Euroopa Nõukogu soovitus riikidele, sealhulgas Eestile, samuti Euroopa Parlamendi vastav deklaratsioon.

Rootslased lennutasid Raasukese aadressil karme sõnu

Kui siinne ametiühing taunis video tegemist ja avaldamist, siis Rootsi ametiühingud suhtusid karmilt hoopis Raasukesse. Seda juba pikalt kaalunud ametiühingud lubasid detsembris oma vara Rootsi Nordeast välja viia.

„Nad käituvad nagu jobud,“ ütles Rootsi ametiühingu keskliidu juht Karl-Petter Thorwaldsson kuu hiljem intervjuus Dagens Nyheterile Eesti panga juhtide kohta.

„Ma ei saa aru, miks kontserni juhid ei ole kohale läinud ega kohaliku juhi tegevust peatanud. Kõik kolleegid Põhjamaade ametiühingutest ütlevad, et me ei saa hoida oma vara pangas, mille tegevus on vastuolus ILO (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni – toim) peamiste konventsioonidega,“ rääkis ta.

Puudub austus, lahkub raha

Rootsi Nordea kaotas juba sügisel langetatud otsuse tõttu vähemalt miljon eurot. „Selle tõi kaasa pikk protsess, kus Nordea ei pidanud kinni inim- ja ametiühingute õigustest. Näiteks ei austanud kohalikke ametiühingu esindajaid, kelle töötajad valivad,“ kommenteeris Põhjamaade Ametiühingute Nõukogu peasekretär Magnus Gissler läinud nädalal Äripäevale.

Thorwaldssoni sõnadel oli suurim mõju, märkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, kelle sõnul ei saa aga üheselt väita, et video kokkuleppeni viis. Kuid järelikult polnud video ka takistuseks? Peterson kostis, et ei oska seda hinnata.

Raasukese advokaat Jaanus Mody kahtleb, kas panga ja ametiühingute läbirääkimisi peale tavapärase tööandja-töövõtjate vahelise suhte oluliselt midagi muud mõjutas. “Kõlab pigem vaenu õhutava ažiotaažina.”

Video lekitaja kohtumine "grilliruumis" Erkki Raasukesega

Hannes Veskimäele tundus, et tegemist on stalinistliku kohtuprotsessiga: tuled kohale, sind on ammu süüdi mõistetud.|FOTO: Andras Kralla

Järgnev sündmuste kirjeldus pärineb Hannes Veskimäelt, lugu on kirja pandud ilukirjanduslikke võtteid kasutades. Kirjeldust kommenteeris Erkki Raasukese esindaja Jaanus Mody (vt lisalugu).

Hannes Veskimäe tõuseb hommikul üles, ringutab, teeb kohvi. Õues on ilus suveilm, kuid midagi nagu kriibiks. Video, mis endiste Nordea kolleegide abistamiseks kokku pandi ning mida ta levitas, on paksu pahandust külvanud.

Eks see video oli üsna julm ka. Samas pole ju ka see ilus, kui panga juht Erkki Raasuke nimetab töötajaid terroristideks ja võrdleb üht isegi pedofiiliga, mõtleb Veskimäe.

Veskimäe andis end Raasukesele üles ja kinnitas, et saatis video lingi rohkem kui tuhandele inimesele ­Anti Hegemooni nime alt nii Eestis kui ka Skandinaavias. Nüüd ­ootab teda ees kohtumine Raasukese ja tema esindajatega, kellel on talle küsimusi. Veskimäe kardab, et tulemas on ülekuulamine, milleks ta valmis ei ole. Ta loeb küsimusi, mis seisavad Raasukese advokaatide saadetud kirjas, ja teab, et peab leidma hea advokaadi.

Mitu tuntud advokaati annab talle telefonis nõu, kuid kohtumisele kaasa tulla ei soovi keegi. Üks mainekas advokaat on nõus Veskimäele nõu andma ainult silmast silma kohtumisel kesklinnast väljas pisikeses kohvikus, kus annab paberil mõned soovitused kaasa. Telefonitsi ja e-kirja teel polevat turvaline.

Issand, millised argpüksid, mõtleb Veskimäe. Pankade ja Raasukese võim on suur, pole midagi parata, leiab ta.

Veskimäe teatab Raasukese advokaatidele, et on nõus kohtuma ainult siis, kui Raasuke isiklikult kohal on. Peagi tuleb oodatud kiri: olgu, Raasuke on kohal, ilmu välja. Ja laula nagu linnuke.

Ülekuulamise päev

Veskimäe magab ööl vastu kohtumist kehvalt. Kuid tal on plaan. Ta otsustas keerata laua nii-öelda teistpidi. Küsimusi ei küsi mitte Raasukese meeskond, vaid tema. Ja kohtumine tuleb võtta linti. Teine pool teeb seda nagunii.

Ta on kuulnud, et igal advokaadibürool on akendeta pimik, kus on hea intervjueeritavaid “grillida”. Cobalti advokaadibüroos viiakse Veskimäe just sellisesse ruumi. Õhk on nii paks, et võiks mõõgaga Zorro märgi joonistada. Raasuke ning tema esindaja Jaanus Mody istuvad laua taga, rüperaalid ümbrust jõllitamas. Veskimäe sätib oma lindistusseadmed üles. Kaamera paika, näod kaadrisse.

Raasuke uurib, kas võetakse linti. Advokaat Jaanus Mody rahustab, et kõik on korras. Vaikus. Piinlik vaikus. Veskimäe sätib ikka veel kaamerat. Lõpuks saab kadreeringu paika ja kohtumine algab.

Piinlik kohtumine

Veskimäe tunnistab, et Anti Hegemooni konto taga on tema, kuid lisab, et ta on kasutanud sõna- ja ajakirjandusvabadust. Ta leiab, et Eestis on selleks igaühel õigus.

Veskimäel soovitatakse kõik üles tunnistada, sest muidu ei saa teha kokkulepet kohtu vältimiseks. Veskimäele tundub, et tegemist on stalinistliku kohtuprotsessiga: tuled kohale, sind on ammu süüdi mõistetud, pead vaid pattu kahetsema ja võib-olla saad poomise asemel kergema karistuse – sind lastakse maha.

Veskimäe keeldub küsimustele vastamast. Teatab, et tema poolest võivad nad ta kohtusse anda, aga oma allikaid ta ei avalda. Veskimäe mõistab, et kohtumine on lõppenud, sest arutelu ei toimu. On kuulda, kuidas üks laelamp natuke krabiseb ja tuli kergelt väreleb – pirn hakkab ilmselt läbi minema. Võib-olla pingest.

Veskimäe paneb kaamera kinni ja otsustab lahkuda. Annab kätt lausega – näeme kohtus. Ainuke, kes kätt vastu ei võta, on Raasuke.

Raasukese kaitsja: keegi pole Veskimäed millekski sundinud

Erkki Raasukese (pildil) esindaja Jaanus Mody ütles, et kindlasti ei saa vilepuhumiseks lugeda inimese mõnitamist, au ja nime kahjustamist.|FOTO: Andres Haabu

Erkki Raasukest esindava Jaanus Mody sõnul pole nad Hannes Veskimäed üle kuulanud, kuid Veskimäel oli võimalus tehtut kahetseda.

Järgneb Jaanus Mody kommentaar.

Keegi ei ole härra Veskimäed millekski sundinud ega teda “üle kuulanud”. “Ülekuulamise“ termin viitab teatud jõustruktuuride sunni kasutamisele. Selle termini antud kontekstis kasutamine on vaenu õhutav ning ebakohane.

Tegelikkuses pöördus Hannes Veskimäe meie poole esimest korda poolteist kuud pärast seda, kui Google oli teda teavitanud, et nad avaldavad, et tema on meiliaadressi anti.hegemoon@gmail.com taga – meiliaadress, millelt levitati aktiivselt Erkki Raasukese põhiõigusi jämedalt rikkuvaid töödeldud ja alandavaid videoid.

Tegemist on tahtlikult teise inimese kohta koostatud videote aktiivse levitamisega, mis põhinevad teise inimese hääle ja kujutise ebaseaduslikul töötlusel, on inimest alandavad ja mõnitavad, tema põhiõigusi räigelt rikkuvad. Kujutataval inimesel puudub seejuures mistahes suhe selle isikuga, kes sel viisil tema õigusi rikub. Eestis ja mujal Euroopas pole sarnane teguviis ei õiguslikult ega eetiliselt aktsepteeritav. On äärmiselt kahetsusväärne, kui keegi peab normaalseks, et nii võib teha, kujutades sellist isikut seejuures kannatanuna.

Veenmine siiras kahetsuses

Küsimus pole vaid õiguslik, ka eetiliselt on elementaarne, et kui keegi soovib enda rikkumist heastada, siis ta esmalt räägib siiralt ning täielikult, mida ja miks ta kõike tegi ning veenab tegelikku kannatanut oma siiras kahetsuses, soovis ja valmisolekus olukorda heastada.

Küsisime vastavaid detaile. Hannes Veskimäe selgitas, et ei saa kirjalikult vastata, kuid palus end kutsuda kohtumisele lubadusega vastata kõikidele seonduvatele küsimustele. Leppisime kokku, et pooled võivad kohtumist salvestada nii helis kui ka pildis.

Minu pädevus ei luba arvata, mis Hannes Veskimäe peas toimub, mida ta unes näeb või kas tal võib muid muresid olla. Kuid selge on, et teise isiku suhtes ei tohi niimoodi käituda, ei õiguslikult ega eetiliselt.

Aset leidnud kohtumisel keeldus Hannes Veskimäe andmast mistahes faktilist informatsiooni enda seotuse kohta nendes rikkumistes. Välja arvatud seda, et Google on meile avaldanud, et tema on aadressi anti.hegemoon@gmail.com taga. Selle tõdemisel lõpetasin kohtumise ning härra Veskimäe lahkus kohtumiselt sama vabatahtlikult, nagu ta oli sinna tulnud ja sellel viibinud.