Väljakutsed, mis raputavad tänast ehitusturgu

„Ehitajatel on täna rohkem probleeme kui aastal 2007 – seejuures üritavad kõik tiheneva konkurentsi tingimustes endast parima anda ning peavad sama ajal tegelema kvalifitseeritud tööjõu sisse toomisega,“ kirjeldas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson Äripäeva raadio saates „Arvude taga“ tänaseid probleeme. „Oleme sama hinnataseme juures kui enne eelmist buumi,“ lisas ta, kuid rõhutas, et seejuures on täna meie keskmine palk suurem.

See tähendab, et kõrge hinnatase ei pruugi olla täna nii hästi tuntav. Statistikaameti analüütik Ülo Paulus arvas samuti, et kõrgemate palganumbrite tõttu on hinnad iiski täna veel tarbija jaoks talutavad. „Praegused trendid viitavad stabiilsele turule,“ kinnitas ta.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi aga tänast ehitusturu olukorda iseloomustades välja, et ehitusmaht on võrreldes eelmise aasta sama ajaga rohkem kui viiendiku võrra kasvanud. „Lätis on kasv veel tublim – 36 protsenti,“ lisas ta. Kiire kasvu taga on aga peamiselt Eesti väiksus. „Iga tähtsam objekt jätab oma jälje ning kergitab ehitusmahtusid, suurem turg oleks stabiilsem,“ selgitas ta. Petersoni sõnul oleks normaalne 3-4protsendiline kasv, nagu näiteks Saksamaal.

Juba täna peavad kõik ehitajad kohanema juba peagi rakenduvate nullenergia nõuetega. „Uuest aastast peavad nendele kriteeriumidele vastama riigihooned ning 2020. aastast ka kõik erasektori hooned,“ kirjeldas Peterson eelseisvaid muutusi. „Eks näis, kuidas turg selle taustal hakkab kujunema – järgmine aasta on näha, kas turg hakkab uute nõuete tõttu hanguma või mitte, kuid selge on see, et juba täna vaadatakse sellele ette.“

Uute nõuete taustal läheb Petersoni hinnangul ehitamine veelgi kallimaks ning kui turg hinnatõusu vastu ei võta, võib ees oodata turu jahtumine. „Sel ja järgmisel aastal näeme veel kasvu, kuid siis järgneb pidurdumine,“ ennustas ta.

Lisaks võivad karmistuvad energianõuded tähendada ka ehituslubade taotluste arvu kasvu selle aasta lõpus, kuid vähenemist tulevikus. „Ehitusloa väljastamise hetk määrab reeglid ning paljud arvestavad turgu ja tekkivaid nõudeid ette ning projekteerivad täna sahtlisse,“ viitas Peterson sellele, et kui täna taotleda ehitusluba, võib selle alusel ilma uusi nõudeid arvestamata ehitada ka mõne aasta pärast. „Palju on juba praegu sahtlisse projekteeritud.“

See võib aga pikendada veelgi kuudesse venivat loataotlusprotsessi. Siiski ei pea ettevõtjad kartma, et kui ehitusloa menetlus venib uude aastasse, tuleb ikkagi arvestada ka uute nõuetega. „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lubanud nullenergia nõude arvestamisel vaadata ehitusloa taotluse sisseandmise hetke – loa menetlemisaeg seega ei loe,“ kinnitas Peterson.

Praegust turgu iseloomustab Petersoni sõnul ka sisendhindade kasv. „Kui kinnisvarahinnad on kerkinud 6 protsenti aastas, siis ehitushindade tõus on ilmselt suurem,“ nentis ta. „Ehitushinnaindeksi kasv on tekitanud lumepalli, mis survestab aga peatöövõtjaid,“ lisas ekspert.

Pauluse sõnul on alltöövõtja olnud aastaid surutud seisus ning selleks, et elama jääda, küsitakse täna peatöövõtjatelt rohkem. „Eks ka neil ole kaudseid kulusid ning ka nemad tahavad laieneda ja areneda,“ rääkis Paulus. „Samuti tahetakse teha täiendavaid investeeringuid.“

See tuleneb sellest, et peatöövõtjad üritavad ennustada, kuhu turg liigub ning kirjutavad pikematesse projektidesse juba tuleviku hinnakasvu sisse. Ehitushinna ajab aga üles palgasurve. „Meil on ehitussektori palgad olnud eesti keskmisest madalamad ning samal ajal on meil ka tööjõu defitsiit,“ rääkis Peterson murekohtadest. „Praegu on tootlikkus küll kasvanud ning väiksema hulga tööjõuga tehtud rohkem mahtusid ära, kuid sellegipoolest peaks peagi tekkima palga maksmiseks surve.“

Ekspert tõi välja, et selle aasta I kvartalis oli ehitussektori keskmine palk 1146 eurot, samas kui Eesti keskmine palk on 1242 eurot. Seejures on kasvanud mikroettevõtjate hulk, kes pakuvad mõneliikmelise meeskonnaga ehitusteenust. Viimastes on ka palgatase kõrgem. „Kui võtame 50-250 töötajaga ettevõtted, siis nende arv on kahanenud, kasvab aga mikroettevõtete arv, osad neist keskenduvad ainult arendusele ja insenerlahenduste väljatöötamisele ning neis, kus ehitustööliste arv on väike, on palgatase aga oluliselt kõrgem,“ rääkis Peterson.

Kõige suuremat potentsiaali nähakse ettevõtte loomisel aga hetkel kütte, ventilatsiooni ja jahutuse valdkondades. „Kõik, see mis energiatõhususe poole suunab, toidab,“ kinnitas Peterson. „San tehniika ja ventilatsioonilukkseppade töötasu ongi täna tööjõuindeksi põhimootor ning ehitusmüürsepad ja elektrikud jooksevad üldise indeksi tõusuga lihtsalt ühes tempos kaasa,“ lisas Paulus ja nentis, et ventilatsioonilukseppade palk on teistest täna pea viiendiku kõrgem.

Palgatõusu vedajaks ning ehitajate survestajaks on aga ka tööjõu defitsiit, mis tekitab tööjõuturul olukorra, kus vähema pakkumise, kuid kõrge nõudluse tingimustes on võimalik oma töö eest hinda küsida. „Meie haridussüsteem on proportsioonist väljas nii inserneri- kui kutseõppe tasemel,“ kirjeldas Paulus probleemi tagamaid. „Kui me eeldame, et vähemalt 80 protsenti ehitajatest oleks eelneva tööalase ettevalmistusega ning teame, et vajaduseks on 800-1000, siis tänavu väljastas Haridusamet neid inimesi poole vähem.“

Pauluse kinnitusel on kõige keerulisem leida hetkel sisekliima insenere. „Kui aga küsida, et miks neid siis välja ei õpetata, selgub, et need erialad ei ole populaarsed,“ lisas Peterson. Probleemi süvendab aga fakt, et mitmed ehitajad tegutsevad välismaal. „Ka Soome ehitusturg kasvab stabiilselt ning ka seal on tööjõu defitisiit suur – sama kehtib Rootsi ja Norra kohta,“ nentis Peterson.

Samal ajal on meie ehitusettevõtjatel välismaaturgudele sisenmine raske. „See on seotud mitmete riskidega ning Skandinaavia turg on varajatud kujul küllaltki protektsionistlik,“ tõdes Peterson. „Madalatesse segmentidesse on küll lihtsam siseneda, kuid meie suuri ei taheta seal omaks võtta.“ Petersoni sõnul on Skandinaavia turule sisenemiseks lihtsam koos mõne kohalikuga ettevõte ning selle baasilt edasi minna.

Tööjõuprobleemi leevendusena näevad eksperdid aga Eestis ringi vaatamist. „Käisin just Narvas, kus ehitajad kurtsid tööpuuduse üle – minu jaoks jääb see arusaamatuks, sest Harjumaal on kraanad püsti ning opereerimas mitmeid ukarinlasi ja valgevenlasi,“ rääkis Peterson. „Tundub kummaline, et selle taustal on Eestis ehitajaid, kes ei leia tööd.“

Saadet "Arvude taga" toetab statistikaamet.