Ülevõtmistehingud ületasid miljardi piiri

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 29. august 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülevõtmistehingud ületasid miljardi piiri
Infotehnoloogia, transport, tootmine või meelelahutus – raske on leida sektorit, kus aasta esimeses pooles poleks toimunud suuri ülevõtmisi või liitumisi. Aasta teine pool paistab tulevat vähemalt sama tihe.
„Kui keerulisematel masuaastatel suudeti Eestis kokku lugeda veidi üle 100 tehingu aastas, siis 2018. aasta esimese poolaasta jooksul on avalikustatud juba 95 suuremat tehingut. Tähelepanuväärne pole aga mitte ainult tehingute arv, vaid ka maht – 2018. aasta esimesel poolaastal on Eestis tehtud tehinguid juba rohkem kui miljardi euro väärtuses,“ kommenteeris Ellex Raidla tehingute valdkonna juht Sven Papp.
Ka Soraineni büroo juhtivpartner Toomas Prangli kinnitab, et aasta esimene pool on olnud väga aktiivne. "Ise me statistikat koostanud ei ole, aga ma arvan, et üks kõigi aegade tihedamaid poolaastaid," rääkis Prangli, kelle hinnangul vähemalt tehingute arvu poolest ei pruugi teine poolaasta esimesele üldse alla jääda.
Eesti on jätkuvalt buumi haripunktis, tehingunõustajatel on ülikiired aeg ja ettevalmistamisel on hulk tehinguid, millest mitu ka suuremahulist.
Sven Papp
IT- ja transpordisektor löövad laineid
Kui mullu tehti palju tehinguid globaalsete ettevõtete Eesti harudega, on 2018 olnud suurte Eesti ettevõtete tehingute päralt ja eriti aktiivne on olnud riskikapitali investeerimine infotehnoloogiasektorisse, kus tehingud ulatuvad mitmesaja miljoni euroni.
„Suur tehinguaktiivsus start-up-sektoris ja selliste tegijate nagu Daimler investeeringud meie turule on väga märgilise tähendusega. Seesugused mastaapsed projektid on selgelt jäämäe tipp – näeme iga päev väga huvitavaid ja perspektiivikaid B2B tehnoloogiaid ja IT-arendusi formeerumas globaalsel turul tegutsevateks ettevõteteks,“ kommenteeris Ellex Raidla tehingute valdkonna partner Risto Vahimets.
Toomas Prangli lisas, et idufirmade ja IT-sektori aktiivsus on olnud pikaajaliselt esimese kolme valdkonna seas Eestis, muud sektorid turu väiksuse tõttu pigem vahetuvad. Aasta esimesest poolest jäigi silma just transpordi- ja logistikasektor ning suured tehingud börsil, see tähendab Tallinna Sadama börsile tulek ja Olympic Enterntainment Groupi äraostmine.
Siia võib suurematest tehingutest lisada Transiidikeskuse ja Magnetic MRO müügi ja Alexela kaasatud investeeringud. Risto Vahimets ütles, et loodab logistikasektoris aktiivsuse kasvu, mis võiks Eesti geograafilise asukoha tõttu ennustada uut tõusu, lisaks veel perspektiiv, mida lisavad alles kavandatavad või arutelu alla võetud projektid, nagu Rail Baltic või Helsingi tunnel.
Börsilt võib uudiseid oodata
Börsiettevõtetega seotud tehingute kohta märkis Toomas Prangli, et selliseid tavaliselt kitsa ajaperioodi vältel väga tihti koos ei näe. "Aga ma arvan, et ei ole välistatud, et selliseid tehinguid tuleb ka nüüd juurde, sest soovitakse näiteks kaasata pensionifondide või börsiinvestorite raha. Siin võiks lähiperioodil küll midagi oodata" ütles ta.
Aasta esimese pooles toimunud väga suuremahuliste tehingute kohta ütles ta, et iseloomulik on neile tehingutele, et müüdud ettevõtted ei ole tegutsenud ainult Eestis, vaid üle Baltikumi ja mõni ka laiemalt. Kohalikul turul tegutsevad ettevõtted nii suurte summade eest omanikku ei vaheta.
Küsimusele, kas turul valitseb väliskapitali või kohaliku kapitali huvi, märkis Prangli, et mõlemad on praegu aktiivsed, kuid märkis, et näiteks võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti juhid olnud ühinemis- ja ülevõtmistehingutel riskialtimad.
"Seda, kas tegemist on ostja või müüja turuga, on samuti raske öelda. On näha, et praegu on müüjad on olnud isegi aktiivsemad, aga samas on nad ka huvitatud küsima väga kõrget hinda ja paljud tehingud ei olegi lõpule jõudnud," kommenteeris ta ja lisas, et suur faktor tehingute juures on olnud ka see, et pankade ja teiste finantseerijate soov tehinguid rahastada on olnud varasemast suurem.
Püssirohi veel otsa ei saa
Kindlasti on tulemas veel suuri tehinguid, aga ei maksa uudistest ette rutata.
Lühikese aja peale on koondunud mõned Eesti mõistes megatehingud, kus investoriks on valdavalt strateegilised investorid väljaspool Eestit. Ostjateks on olnud paljud erinevad strateegilised (välis)investorid, aga „püssirohi“ sellega otsa ei saa.
Rahvusvaheliste strateegiliste ja finantsinvestorite huviorbiidis on jätkuvalt energeetika, logistika ja transpordi ning uute tehnoloogiate valdkonnad. Need on valdkonnad, kus globaalselt on palju muutusi toimumas, tulenevalt inimeste tarbimisharjumuste muutmisest. Uute tehnoloogiate alla võivad minna erinevad IT valdkonna projektid, kuid ka puidutöötlemisega seotud projektid, millega tegelevad mitmed Eesti firmad.
Hetkel on müüjate turg. Müüjad saavad küsida oma hinda, turud on optimistlikud ning rahastamine suhteliselt lihtsalt teostatav, kui projekt on piisavalt atraktiivne ja tugev. Paljude Eesti investorite väljumine ettevõtetest on tingitud erinevatest põhjustest – kas omanikud on jõudnud tasemele, kus edasist arengut on raske ellu viia ilma liigseid riske võtmata või omanikud peavad müüma, sest investoritele on vajalik investeeritud kapital tagastada (erakapitalifondid).
Kindlasti saab öelda seda, et ambitsioonikamad Eesti ettevõtted suudavad ennast täna rahastada paremini kapitaliturgude abil, ilma et peaksid ennast kohe oma konkurentidele Põhjamaades või Euroopas maha müüma. Kapitaliturud soosivad heade kasvulugudega ja tugevate meeskondadega ettevõtteid. See on Eestile võimalus.
Tallinna Sadam näitas õnnestunud IPOga teistele tee ette, miks ei võiks oma- või võlakapitali avalikelt turgudelt hankida ka teised Eesti ettevõtted. Taxify on hea näide globaalsetele kasvuettevõtetele. Eestit juba teatakse paljudes finantsinvestorite ringkondades üle maailma ning järgmiseid Eesti tehinguid on lihtsam teha, kui sellised märgid juba maas on.
Aare Tammemäe, Redgate Capitali partner
Ühinemisturul langust näha ei ole
Oodatava langusega Rootsi kinnisvaraturul või segadustega Brexiti või USA presidendi Donald Trumpi tollide kehtestamise ümber võiks Sven Papi sõnul oodata ka uut langust, kuid tema seda enne 2020. aastat eriti ei oota.
Mergermarketi andmetel tehti 2018. aasta esimesel poolel maailmas tehinguid 1,94 triljoni dollari väärtuses, mis on 28,3 protsenti rohkem kui aasta varem ning parim poolaasta tulemus alates viimase kriisi algusest. Tehingute väärtus Euroopas on eelmise poolaastaga võrreldes kasvanud koguni 63,8 protsenti.
„Ka Eesti on jätkuvalt buumi haripunktis, tehingunõustajatel on ülikiire aeg ja ettevalmistamisel on hulk tehinguid, millest mitu ka suuremahulist. Praegu on need veel konfidentsiaalsuslooriga varjutatud, kuid loodetavasti kuuleme nii mõnestki neist veel selle aastanumbri sees,“ ütles Papp.
Toomas Prangli lisas, et tema hinnangul tuleb teine poolaasta aktiivne, kuid tänavu on keeruline aasta algust lepingute suuruse poolest üle lüüa. Samas on tema sõnul näha, et paljud tehingud elavnevad majandusaasta lõpus, nii et tehingute arvult ei pruugi tulemus põrmugi alla jääda.
Suuremad tehingud
Nelja Energia, 493 miljonit eurot
Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green ostis Norra kohalikele omavalitsustele ja Eesti väikeinvestoritele kuuluva taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia. Ostusumma oli 289 miljonit eurot, lisaks lubas riigile kuuluv ettevõte võtta üle 204 miljoni euro ulatuses rohefirma laene. Hansapanga müügi järel Eesti tehinguajaloo suuruselt teine ülevõtmine. Tehing vajab veel Eesti konkurentsiameti luba.
Olympic Entertainment Group, 288 miljonit eurot
Novalpina Capitali tütarettevõte Odyssey Europe AS ostis Tallinna börsil tegutsenud kasiinofirma Olympic Entertainment Groupi. Novalpina pakkus senistele aktsionäridele 1,9 eurot aktsia kohta, mida paljud pidasid liiga väheks. Varavalitseja Trigon Asset Management pöördus tulevaste omanike pärast ka kohtusse, kui Odyssey üritas ettevõtte aktsiakapitali suurendada. Praegu kuulub Odysseyle 90 protsenti aktsiatest ning nad on teinud ettepaneku vastavalt äriseadustiku squeeze-out-sätetele kaks ettevõtet liita.
Taxify kaasas 175 miljonit eurot
Saksa autotootja Daimler AG eestvedamisel investeerisid investorid transpordi idufirmasse Taxify 175 miljonit eurot. Ettevõtte turuväärtus tõusis sellega üle miljardi euro. Varem on Eestis samasuguse tähiseni jõudnud TransferWise. Raha kulub laienemiseks ning tehnoloogia arendamiseks.
Tallinna Sadama erastamine, 147,4 miljonit eurot
Riik viis Tallinna Sadama börsile ja müüs selle vähemusosaluse 147,4 miljoni euro eest. Lähiaastail 30 miljoni euro suurust dividendi lubanud Tallinna Sadama aktsiad leidsid sooja vastuvõtu ning märgiti pea kolmekordselt üle. Lõpphinnaks kujunes 1,7 eurot. Viimasel ajal on aktsia kaubelnud 1,98 euro tasemel.
Alexela Hamina LNG-terminal kaasas 100 miljonit eurot
Soome börsiettevõte Wärtsilä ostis osaluse Alexela Hamina LNG-terminalis. Alexela ja Haminan Energia ühisettevõte Hamina LNG OY otsustas möödunud suvel alustada LNG-terminali ehitust Hamina Kotka sadamas. Esimeses etapis ehitatakse 30 000 m³ suurune mahuti koos LNG-laevadelt vastuvõtmise, gaasistamise ja ümberlaadimise võimekusega.
Laesti saetööstus
Islandi metsandusdettevõte Norvik Timber omandas Byko-Lat SIA (Läti), EWP ASi ja Laesti ASi (Eesti) ning Norvik Shippingu (Suurbritannia). Tehing kokku oli 75,3 miljonit eurot, mis hinda Laesti ja EWP eest maksti, ei ole täpselt teada.
Transiidikeskus, 63 miljonit eurot
Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG ostab Eesti suurima terminalioperaatori Transiidikeskuse. Transiidikeskus moodustas suurema osa pikaajalise ärimehe Anatoli Kanajevi 90 miljoni eurosest varandusest. Sakslased sihivad paremaid positsioone tulevastel Hiina–Euroopa kaubateedel.
Pipedrive, 43,1 miljonit eurot
Müügijuhtimise tarkvara arendavasse ettevõttesse tehtud investeeringut juhtisid riskikapitaliettevõte Insight Venture Partners ning juba olemasolev investor Bessemer Venture Partners. Investeeringus osalesid ka Pipedrive'i varasemad investorid Rembrandt Venture Partners ja Atomico. Kavas on kasvada ja katsetada näiteks masinõppe ja tehisintellekti võimalusi.
Magnetic MRO, 43 miljonit eurot
Hiina ettevõte Guangzhou Hangxin Aviation Technology ostab BaltCapilt Magnetic MRO. Tegemist on tõenäoliselt suurima Hiina otseinvesteeringuga Eestis. Lennukihooldusega tegeleva ettevõtte käive pea kahekordistus mullu, 91 miljonile eurole, ärikasum oli 4,4 miljonit eurot.
Bauhof, 35 miljonit eurot
Leedu kontserni Vilniaus Prekyba kuuluv Ermitažas ostis Eestis ehitus- ja kodutarvete kaupluste võrgu Bauhof. Eesti ehitusmaterjalide jaekaubandusturu liidri varasem omanik oli MyInvest Grupp, mis kuulub Armin Kõomägile, Indrek Prantsule ja Sven Mansbergile. Bauhofi 2017. aasta käive oli 97 miljonit eurot ning puhaskasum 3,1 miljonit eurot.
Allikas: Ellex Raidla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum