Reinsalu reformib kohtutäiturite süsteemi
Justiitsminister Urmas Reinsalu plaanib kiirkorras reformida kohtutäiturite tasustamise süsteemi.
Selle läbiviimisel peaks praegusest 44 kohtutäiturist jääma alles umbes kaheksa, kes hakkaksid tegelema valdavalt eranõuetega, riiginõuded aga läheksid maksu- ja tolliameti kätte, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Kui veel 2015. aastal jäi aegumise tõttu sisse nõudmata kokku 1,26 miljonit eurot, siis 2017. aastal oli see summa juba 1,9 miljonit eurot. Seega jäi riigile mullu laekumata ligi kaks miljonit eurot.Uuest süsteemist loodab ministeerium ka riigi nõuete laekumise vähemalt 50protsendilist paranemist, nii et riigieelarve võidaks sellest keskmiselt 600 000 aastas.
Reinsalu tegi valitsusele ettepaneku anda riiginõuete sundtäitmine maksu- ja tolliameti pädevusse - see annaks riigile õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid riiginõuete sissenõudmiseks, nagu keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto ja rahaliste nõuete arestimine.
Kohtutäiturile saadetaks nõuded sundtäitmiseks vaid juhul, kui võlgniku varast nõude täitmiseks ei piisa või kui tal on vara, mida realiseerida, kirjutab ERR. Riik lõpetab ka ettemaksu tasumise täituritele, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest.
Kohtutäituritele jääks eranõuete sundtäitmine ehk elatisvõlgade jms väljanõudmine ja (mh riiginõuete) vara müügi korraldamine.Uue süsteemi jõustumisel väheneks oluliselt ka kohtutäiturite arv. Kui praegu on neid 44, siis pärast reformi jääks järele vaid kaheksa kuni kümme täiturit, kes teenindaksid kogu Eestit. Kokkuvõttes peaks ümberkorraldus tagama täituritele piisava töö ja piisava tasu.
Esmalt juuni lõpus tehtud ettepaneku vastu tõstsid kohtutäiturid teravalt häält, kriitikale vastas justiitsminister kahe nädala taguses "Kuuma tooli" saates.
Reinsalu hinnangul võiks süsteem jõustuda kõige varem 2021. aasta kevadest.