„Kuigi sellega luuakse eelkõige uus tööriist pankadele, maksuametile ja uurimisasutustele, kus andmeid kahtluse korral võrrelda, saavad seda kasutada ka kõik ettevõtjad, kes tahavad oma äripartneri tausta uurida,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel.

Kui nõuet ei täideta, võib ettevõtteid oodata kopsakas trahv. Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

„Kutsun kõiki üles andmeid avaldama. Info ettevõtete tegelike omanike kohta aitab kaasa puhtama ja läbipaistvama ärikeskkonna loomisele, millest võidavad kõik osapooled,“ lisas Tõniste.

Kui varasemalt oli tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult krediidi- ja finantseerimisasutustel klientide taustauuringu raames, siis edaspidi laieneb see ka teistele juriidilistele isikutele.

Eestis on ligikaudu 120 000 juriidilist isikut, kes peavad hakkama infosüsteemis tegelike kasusaajate andmeid esitama. Andmeid tuleb hakata esitama füüsilistest isikutest kasusaajate kohta, kelle otsene või kaudne osalus või muul viisil kontroll ettevõttes on üle 25 protsendi.

Kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik on olemas, käsitatakse tegeliku kasusaajana kõrgema juhtorgani liiget.

Tegelike kasusaajate andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kust ettevõtja leiab ka täpsema kasutusjuhendi. Kõik huvilised saavad edaspidi esitatud infot äriregistri teabesüsteemis vaadata.