• Jaga lugu:

    Skandaalse Danske endine juhatuse liige tule all

    Samal ajal, kui valgustkartvad miljardid dollarid läbi Danske Eesti filiaali voolasid, kuulus Taani Finantsjärelevalve praegune nõukogu esimees Henrik Ramlau-Hansen Danske Banki juhtkonda. Huvide ristumise tõttu tunnistas Ramlau-Hansen end rahapesujuhtumi uurimisel ebakompetentseks, kirjutab Taani leht Berlingske.

    Veel enne, kui Ramlau-Hansen nõukogu juhi kohale asus, tegi finantsjärelevalveamet läinud aasta märtsis Danske Bankile ettekirjutuse seoses “panga Eesti filiaalis rahapesuriskide mitteõigeaegse tuvastamisega”.
    Taani leht tõstatas nüüd küsimuse, kas finantsjärelevalve kõrgeim vastutav isik ehk nõukogu esimees Ramlau-Hansen on sõltumatu ja objektiivne. Nõustamisfirma Revisor jura.dk rahapesureeglite ekspert Jakob Dedenroth Bernhoft tunnistas olukorra tõsidust. “Ramlau-Hansenil võivad olla isiklikud huvid. Nii ongi asjakohane küsida, kas piisab sellest, et ta astub uksest välja, kui asja arutatakse,” ütles Bernhoft.
    JOKK-olukord
    Bernhoft viitab asjaolule, et Ramlau-Hansen kuulutas ennast ebakompetentseks arutamaks juhtumeid, mis puudutavad aega, mil ta pangas töötas. “Seepärast ei osale ma nõupidamistel, kus nõukogu seda juhtumit arutab,” märkis Ramlau-Hansen ajakirjanikele.
    Sellegipoolest kostab mitmelt poolt nõukogu esimehe rolli kohta kriitikat. Kuigi Ramlau-Hansen on ennast ebakompetentseks kuulutanud ja seega on juriidiline külg korras, tekib ikkagi küsimus, kas ta sobib ameti etteotsa, tõdes Bernhoft. “Näib problemaatiline, kui rahapesujuhtumit uuriva asutuse eesotsas on inimene, kes töötas pangas kõrgel kohal, kui väidetavad ebaseaduslikud tegevused toimusid.”
    Ramlau-Hansen kuulus läinud aasta aprillini Danske Banki juhtide sekka. Samuti on ta olnud vastutav, et panga tegevus vastaks kehtivale seadustikule.
    Berlingske on aasta jooksul kirjutanud, kuidas Danske pank 2015. aastani mitmel korral rahapesutõkestamise reegleid rikkus, ei kontrollinud kahtlasi kliente ning nende tehinguid. Lisaks said Danske Banki juhtkonna kaks liiget 2014. aastal panga siseaudiitoritelt tõsise hoiatuse Danske Banki Eesti filiaali probleemide kohta.
    Amet vaikib

    Ühel päeval töötab inimene pangas ja järgmisel päeval ametivõimu esindajana.

    Rune Lund,
    poliitik
    Taani Finantsjärelevalve nõukogu juhtimist alustas Ramlau-Hansen läinud oktoobrist. Ameti nõukogu esimehena on ta olnud üks otsustaja suurte ja põhimõtteliste juhtumitega tegeledes. Samas pole finantsjärelevalveameti juhtkond siiani Danske rahapesujuhtumi kohta mitte ühtegi avaldust teinud.
    Professor ja Rahvusvahelise Valuutafondi vanemökonomist Ole Risager rääkis, et ei lähe kokku hea juhtimistavaga, et Ramlau-Hansen finantsjärelevalveameti nõukogu juhib. “Ta võib ju selle konkreetse juhtumi arutamise ajal uksest välja astuda, aga lõpuks on see ikkagi tema, kes kogu organisatsiooni juhib.”
    Risageri sõnul ei tohi unustada, et kui pank tegeleb rahapesuga, teeb ta koostööd tõsiste kriminaalidega. “Asi võib politseisse minna. Kuna Ramlau-Hansen oli Danske Banki juhtkonnas, mil rahapesu käis, on raske mõista, kuidas ta saab töötada finantsjärelevalveametis,” rääkis Risager, kelle hinnangul ei tohiks Ramlau-Hansen olla ametiga üldse seotud. “Üleval on risk, et ta nõrgestab finantsjärelevalve tööd ja rahva usaldus ameti suhtes väheneb.”
    Poliitik Rune Lund tõdes Berlingskele, et on hea, kui protseduurireeglitest kinni peetakse, kuid viitas samas niinimetatud pöördukseprobleemile.
    “Ühel päeval töötab inimene pangas ja järgmisel päeval ametivõimu esindajana. See tekitab ebakompetentsusprobleeme,” lausus Lund, kelle sõnul on tähelepanuväärne, et finantsjärelevalveametit veab inimene, kes peab uurima asju, millesse ta ise kunagi segatud oli. 
    Dansket ähvardab trahv
    Berlingske kirjutas läinud nädalal, et Danske Banki ähvardab kriminaalse päritoluga raha vahendamise pärast trahvioht.
    Uued andmed Danske panga Eesti filiaali valgustkartvast tegevusest äratavad kahtluse, et Taani suurpank aitas kaasa, kui „kriminaalsed taustamehed“ Venemaalt varandusi välja smugeldasid, kirjutas Berlingske ja lisas, et sealjuures eirati rahvusvahelisi sanktsioone ja rikuti seadust mitmes riigis. Juhtum sarnaneb Deutsche Banki juhtumiga, mis tõi suurpangale kaasa üle 500 miljoni euro suuruse trahvi.
    Berlingske andmetel tegid mitmed kliendid väärtpaberitehinguid nn mirror trading-meetodil ehk peegeltehinguna. Selline tehing on tuntud rahapesumeetod, millega varandusi ametivõimudele tähelepandamatult riigist välja toimetada. Afääri on segatud Danske Eesti kontor, kes aastatel 2012-2014 avas hämarat raha käidelnud kontosid.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.