Taani ajaleht: Danske venitas rahapesule piiri panekuga

13. oktoober 2017, 22:30
"2015. aasta juulis tegime ettekirjutuse juurutamaks ja kiirendamaks pangas tehtavat korrastustööd. Palusime pangal korraldada oma äritegevus ümber nii, et see vastaks Eesti seadustele," meenutas finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171013/NEWS/171019820/AR/0/AR-171019820.jpg

Eesti ametivõimud ei olnud rahul Danske meetmetega rahapesuprobleemide lahendamisel - pank pidurdas muudatustega, avaldas täna Taani ajaleht Berlingske.

Siiani on Danske Bank selgitanud, et reageeris 2014. aasta veebruaris „selgelt ja üheti mõistetavalt“, kui Kopenhaagenis paiknev juhatus nende endi sõnul probleemidest Eestis teada sai.

Ajaline täpsus on selles juhtumis väga oluline, sest paistab, et Danske Bank ei avaldanud avalikkusele kõike, tõdeb Berlingske.

Pikk venitamine

Taanis selgus nüüd, et Eesti võimud olid 2015. aasta juulis sunnitud Danske Banki tegudele utsitama, tehes pangale ettekirjutuse. Ettekirjutus tehti aasta pärast seda, kui Eesti võimude mahukas järelevalveraportis toodi välja Danske panga ulatuslikud probleemid.

„Need probleemid olid Eesti jaoks seotud suurte riskidega. Inspekteerimise ja meie 2014. aasta juuli raporti järel pidasime Danske Bankiga dialoogi. 2015. aasta juulis tegime ettekirjutuse juurutamaks ja kiirendamaks pangas tehtavat korrastustööd. Palusime pangal korraldada oma äritegevus ümber nii, et see vastaks Eesti seadustele,“ ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler intervjuus Berlingskele.

Ettekirjutus on üks tõsisemaid järelevalvereaktsioone, mida Eesti finantsjärelevalve üldse teha saab, märgib Berlingske. Ettekirjutus tehakse siis, kui inspektsioon täheldab, et panga käitumine on seadusega vastuolus, ja see nõuab pangalt kohest reageerimist.

Danske Bank ei ole maininud nimetatud ettekirjutust, vaid vastupidiselt korduvalt selgitanud, et pank avastas probleemid Eestis ise ja alustas n-ö korrastustöid, kirjutab Berlingske. Varem on Danske Bank öelnud ka seda, et võinuks puhastustööd kiiremini teha.

Danske panga tippjuht Thomas Borgen käivitas septembris ulatusliku uurimise seoses rahapesu tõkestamise reeglite võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks pangas. See toimus aga ajakirjanike mitme paljastuse järelkajana. Uurimise käigus pidi pank muu hulgas üle vaatama Eesti filiaali kuni 3000 välismaalasest mitteresidentidest kliendi vahel toimunud ülekanded tagasivaatavalt aastani 2007.

Danske Bank on selgitanud, et hakkas 2014. aastal lõpetama kliendisuhteid osakonnas, kus oli palju vene kliente. Kuid see ei käinud piisavalt kiiresti, leidsid Eesti ametivõimud. „Nad olid protsessiga alustanud, kuid soovisime tagada, et korrastustöö toimuks vajaliku kiirusega. 2015. aasta lõpus oli pank protsessiga valmis. Nad vahetasid ka enda tippjuhi peagi pärast meie ettekirjutust 2015. aastal välja,« viitas Kilvar Kessler toonase pangajuhi Aivar Rehe lahkumisele.

Pahased poliitikud

Eesti võimudelt saadud ettekirjutuse salajas hoidmine äratas praegu Taani poliitikutes rahulolematuse.

 

„Meile on jäetud mulje, et nad on Eesti filiaalis tekkinud probleemide eest õigeaegselt hoolt kandnud nii pea kui need avastati. Seepärast olen üllatunud, kuuldes praegu sellest ettekirjutusest. See, et Eesti võimud polnud rahul kiirusega, millega asju korda aeti, on oluline detail, mille Danske Bank on teavitusest välja jätnud,« ütles Taani Rahvapartei juht Hans Kristian Skibby.

Euroopa parlamendi liige Jeppe Kofoed on samal meelel. „Panin tähele, et Eesti finantsinspektsioon võttis Danske panga suhtes kasutusele meetme vägagi varajases staadiumis, kuid Danske panga reageerimine võttis väga kaua aega. See on vastuolus sellega, mis nad on avalikkusele öelnud. Danske pangalt on tulnud liiga palju erinevaid ja ajas muutuvaid selgitusi, mis ärritab mind.“

Kui esimene paljastuste laine 2017. aasta märtsis levis, ütles Danske Banki juht Thomas Borgen, et „me reageerisime konstruktiivselt, selgelt ja üheti mõistetavalt, kui me selle 2014. aastal avastasime.“

See ütlus paneb Taani Sotsialistliku Rahvapartei poliitiku Lisbeth Bech Poulseni imestama. „Mulle tundub see liialdusena, kui Danske väidab, et on tegutsenud selgelt ja üheti mõistetavalt. Uute andmete põhjal selgub, et Eesti finantsjärelevalvel tuli neid tagant sundida. Danske Bank ei ole olnud oma asjade avalikkusele esitamises täpne. Kogu aeg tuleb uusi paljastusi juurde.“

Poliitik Rune Lund, kes kuulub Ühtsusnimekirja, on samuti kriitiline. „Pank on meile jätnud mulje, et asjad tehti korda nii pea kui probleemid avastati. Kuid ikka ja jälle ilmuvad selles küsimuses uued asjaolud, viimati siis see, et nad on korrastamisega venitanud. Raske on nende selgitusi usaldusväärsena võtta.“

Väldib selgitamist

Danske Bank keeldub aga Eesti finantsinspektsiooniga peetud dialoogi kommenteerimast.

„Nagu varemgi öeldud, siis tuli Eestis tehtud potentsiaalselt rahapesuga seotud ülekannete suurus ka meile üllatusena. Kui oleksime teadnud seda, mida teame praegu, oleksime portfelli kiiremini sulgenud. Meil on asjade käigust palju õppida ja seepärast oleme teinud analüüsi, mis selgitas välja põhjused, miks asjad valesti läksid,“ rääkis panga peajurist Flemming Pristed.

„Selle põhjal oleme põhjalikult läbi vaadanud üle 3000 kliendi, kes meil Eestis mitteresidentide portfellis on. Selle uurimusega tagame samas selle, et teavitame võime ka nendest asjaoludest, mida võib-olla pole varem teinud. Seejärel on juba nende otsustada, kas on toimunud midagi seadusevastast,“ lisas ta.

Kuu aega pärast seda, kui finantsinspektsioon Danske pangale ettekirjutuse tegi, et Eesti filiaali korrastustööd kiiresti tehtud saaks, lahkus Danske panga Eesti filiaali tollane juht Aivar Rehe töölt.

Nüüdseks seostavad pank ja finantsinspektsioon Rehe lahkumist otseselt puuduliku järelevalvega rahapesu tõkestamises, kuid kaks aastat tagasi teatas Danske pressiteates, et Aivar Rehe astus ametist tagasi ja teda tänati „Danskele antud professionaalse ja pühendunud tööpanuse eest“.

Berlingskele saadetud SMS-is lükkab Aivar Rehe tagasi, nagu teda oleks lahti lastud. „Hea juhtimistava järgi poleks mul korrektne kommenteerida endist tööandjat. Andsin Danske pangale kaheksa intensiivset tööaastat, mille jooksul täitsin ettevõtte eesmärke ja väärtusi. Mind ei vallandatud,“ kirjutas Aivar Rehe, kes keeldus intervjuud andmast ka siis, kui Berlingske tema eramaja ukse taha ilmus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2017, 22:17
Otsi:

Ava täpsem otsing