• Jaga lugu:

    Tammist: ettevõtjad võiksid rohkem e-riiki ehitada

    Majandusministeerium saatis teistele riigiasutustele, ettevõtjatele ning vabakonnale tagasiside saamiseks Eesti infoühiskonna uuendatud arengukava.

    Arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu tõukefondidest.
    Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on seni arendatud e-riigi teenuseid lähtuvalt sellest, kuidas infosüsteeme omavahel suhtlema panna, aga nüüd peab suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele. Lisaks pidas ta oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. "Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik,“ selgitas Tammist.
    Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo ütles, et liit toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning küberturbe tagamine iga teenuse osana.
    Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani. Kooskõlastusele esitatud arengukava kohta saab ettepanekuid esitada 19. oktoobrini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Toompark: üüriturule mahub veel 1500 korterit
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.