Tõniste sõnul on viimased suuremad rahapesuga seonduvad juhtumid Euroopas tõestanud vajadust muuta rahvusvaheline koostöö selles vallas selgemaks ja täpsemaks. Ta märkis, et kuigi viimasel ajal on seoses rahapesu tõkestamisega pööratud väga suurt tähelepanu krediidiasutustele, tuleb samavõrra mõelda ka teiste teenusepakkujate, sealhulgas krüptovara ja makseasutuste järelevalvele.

"Kinnitasin volinikule, et Eesti toetab komisjoni algatusi. Olen volinikuga nõus, et Euroopa rahapesu tõkestamise reeglite rakendamist ja järelevalvet tuleks ühtlasemaks ja paremaks muuta ja seda nii rahvuslikul kui ka Euroopa Liidu tasandil," ütles Tõniste.

Samuti oli Tõniste sõnul jutuks rahapesu mõiste. "Praegune mõiste võib rahapesu asjade uurimisel olla kitsaskohaks ja selle ülevaatamise võiks arutusele võtta," lausus ta.

Täna ütles Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos, et Euroopa Liit vajab selgemaid rahapesuvastaseid reegelid, mis kehtiksid kõigile liikmesriikidele. Praegu on rahapesuvastased meetmed reguleeritud direktiividega, mis annavad liikmesriikide valitsustele võimaluse Brüsseli suuniseid erinevalt rakendada. Nii on liikmesriigid seadnud sisse erinevaid tõkestusmeetmeid, kuid sellest ei piisa Euroopa Liidus toimuva rahapesu tõkestamiseks.

Samas ei soovi osa liikmesriike vähendada kohalike võimude suveräänsust pangandussektori järelvalvel ja majanduskuritegude tõkestamisel. Saksamaa, Hollandi, Luxembourgi, Eesti ja Soome rahandusministrid ütlesid Reutersi teatel, et muudatuste kaalumiseks läheb vaja aega. Ungari on vastu ükskõik millisele ettepanekule, mis vähendaks riiklikku suveräänsust rahapesu tõkestamisel.