Topsiringi miljoniprojekti rahastamise tagamaad

Projekti rahastamise tagant paistavad ka jäätmekäitlusäri ühe peamise niiditõmbaja Anti Tammeoksa kõrvad.

Festivalidel 2016. aastal joogitopside korduvkasutusega tegelema hakanud Aivo Kanguse juhitava Topsiringi meediakajastus on olnud ülimalt positiivne. Keskkonda säästev topside kasutamine toimub pandisüsteemil. Alguses maksad joogi eest veidi rohkem ning kui pärast kasutamist topsi tagasi viid, siis saad selle eest raha tagasi.

Topsiringile on Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist jagatud kahel korral toetusraha, nii teenuse osutamiseks sobivate pesu- ja laoruumide kohandamiseks kui ka võimekuse kasvuks, kokku 45 000 eurot.

Ferveski oli omakorda ostnud kinnistu kohtutäituri enampakkumiselt. See kuulus Rene Kuulmanni Magdaleena Kinnisvarale.

Topsiring sai Nelitähelt kinnistu ostmiseks 433 536 eurot laenu seotud osapoolelt. Kehtima jäid ka varem kinnistule seatud hüpoteegid Citadele banki ja Dommel B.V. kasuks.

„Omafinantseeringu sain mulle kuuluva kinnisvara tagatisel ja ülejäänu pangast,“ selgitas Kangus Topsiringi kinnistu ostu rahastamist.

Kangusele kuulunud Tallinna vanalinna korteri omanikuks sai kevadel aga tuntud maksukonsultandi Lasse Lehisega seotud Usaldusühing Lehise Kinnisvara ning korterile on jätkuvalt seatud hüpoteek Dommel B.V. kasuks. Lehis on andnud ka Topsiringi majandusaasta aruandele digiallkirja kui aruande sisestaja.

Tammeoksa firma Dommel B.V. tuli esmakordselt avalikkuse ette eelmisel aastal. Äripäev kirjutas siis, et jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused ASi enamusosalust võisid varjatult kontrollida Reformierakonna mõjukas liige Rain Rosimannus, endine IRLi liige ning EASi nõukogusse kuulunud Anti Tammeoks, IRLi liikmest endine Eesti Energia nõukogu liige Toomas Tauts, kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning MTÜ Eesti Pakendiringlus pikaajaline juht Aivo Kangus.

Kui Eesti Keskkonnateenused teatas 2015. aasta lõpul enamusaktsiate müügist investeerimisfondile BaltCap, siis teenitud miljonid eurod võisid liikuda Dommel B.V.-sse. Hinnanguliselt võis enamusaktsiate hind olla suurusjärgus 8 miljonit eurot.

Tammeoks ise kinnitas tookord Äripäeva küsimustele vastates, et Dommel B.V. on tema kontrolli all olev ettevõte. “Mina olen selle omanik, rohkem kasusaajaid sellel ettevõttel ei ole ja mingit tulu ükski teine isik sealt samuti saanud pole,” oli ainus kommentaar, mille Tammeoks kirjalikult Äripäevale saatis.

Kanguse juhitud riigi suurim pakendite tootjavastutusorganisatsioon MTÜ Eesti Pakendiringlus müüs enda äri 2016. aastal Eesti Keskkonnateenustega seotud ettevõttele, mis kannab praegu nime OÜ Eesti Pakendiringlus.

Toona hinnati jäätmekäitlusturul tehingu hinnaks 2-3 miljonit eurot. Kangus rääkis siis Äripäevale, et müügitehingust saadav tulu jääb MTÜ-le ja vastavalt põhikirjale kasutakse keskkonnaalaste tegevuste finantseerimiseks. „Etteruttavalt võib öelda, et üks projekt on Topsiringi käivitamine kui üks väheseid ettevõtmisi, mis reaalselt omab potentsiaali vähendada jäätmeteket ning seejuures veel elukvaliteeti tõsta,“ sõnas Kangus toona.

Topsiringi majandusaasta aruandes tuuakse välja, et MTÜga Puhas Eesti on sõlmitud leping finanstvahendite kaasamiseks.

Nimelt muutis MTÜ Eesti Pakendiringlus nime Puhas Eesti MTÜks ning ühingu kolme senise liikme lahkumisel võeti uueks liikmeks Tammeoksa juhitud majandustegevuseta OÜ Polli Prügila. Sel kevadel ühendati Puhas Eesti MTÜga Eesti Elektroonikaromu. Ühinemislepingule kirjutas mõlema ühingu poolt alla Kangus.

Kangus kinnitas, et MTÜ Puhas Eesti vahendeid ega MTÜ Eesti Pakendiringlus müügist laekunud vahendeid ei ole Topsiringi kinnistu ostu finantseerimiseks kasutatud. „Kasutasin tehingu finantseerimiseks struktureeritud mudelit. Omafinantseeringu sain mulle kuuluva kinnisvara tagatisel ja ülejäänu pangast,“ sõnas ta.

Hiljuti asutatud OÜ Topsiringi Põhivara kohta kommenteeris Kangus, et selle asutas ta eesmärgiga korraldada edaspidi keskkonnaalaste tegevuste finantseerimist paindlikuma struktuuriga.

„Kinnistusraamat ja aruanded on avalikud, aga minu suhted Ameerika riigivõimuga ei ole avalikud. Ka tulevikus toimuvad muutused saavad kajastatud avalikes andmetes ulatuses, mis on vajalik. Tsiteerides Artur Alliksaart: "Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu."

Vastavalt Topsiringi aastaruandes kajastatule on antud põhitegevusega mitteseotud kinnisvarainvesteering tehtud keskkonnaalase tegevuse finantseerimiseks. Topsiringi laiem eesmärk on muuta inimeste mõtteviisi ja harjumusi, pakkudes ühekordsete ning prügistavate toodete asemel kvaliteetsemaid korduvkasutustavaid topse ja nüüd ka söögiriistu.

Mis puudutab Topsiringi rahaliste allikate päritolu, siis kasutasin tehingu finantseerimiseks struktureeritud mudelit. Omafinantseeringu sain mulle kuuluva kinnisvara tagatisel ja ülejäänu pangast. Siinjuures kinnitan selgesõnaliselt, et MTÜ Puhas Eesti vahendeid ega Eesti Pakendiringluse müügist laekunud vahendeid ei ole Toom-Kuninga 20a finantseerimiseks kasutatud.

Topsiring Põhivara on loodud eesmärgiga paindlikuma struktuuriga korraldada keskkonnaalaste tegevuste finantseerimist edaspidi.“

Suve algul jõustus endise EASi nõukogu liikme ning jäätmekäitlusäri mõjuka niiditõmbaja Anti Tammeoksa õigeksmõistev kohtuotsus, kuna prokuratuur otsustas riigikohtusse kassatsioonkaebust mitte esitada.

Tallinna ringkonnakohtu otsuse alusel hüvitati Tammeoksale ka 108 024 euro ulatuses kohtueelses, maakohtu ja apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud.

Ringkonnakohus tühistas aprillis maakohtu otsuse, millega oli Tammeoksale mõistetud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-lt (KIK) toetusraha väljapetmise eest ligi aasta pikkune vangistus pooleteiseaastase katseajaga.

Äripäev kirjutas 2012. aasta suvel, et jäätmeäri telgitaguseid tundvad inimesed nimetavad Tammeoksa üheks suuremaks skeemiks tema loodud taaskasutusorganisatsioone – MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit ja MTÜ Elektroonikaromu ning mitmeid teiste inimeste nimel olevaid firmasid, mida kasutab Tammeoks raha liigutamiseks.

Keskkonnavaldkonnas liigub palju eurotoetusi, lisaks mõjutab äritegevust väga otseselt seadusandlus. Osavad õngitsejad püüavad juba aastaid siin suuri kalu. Võib vaid imetleda Pakendiringluses tagasihoidlikku tootmis- ja logistikajuhi ametit pidava Tammeoksa lobeerimisoskust. Kunagine Ragn-Sellsi töötaja on suutnud jäätmeäris saada arvestatavaks tegijaks. Osav suhtleja, kes avalikult hoiab varju, on seda aktiivsemalt kulisside taga niite tõmbamas.

Ta on osava mehena suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRLi mõjukad poliitikud, kelle toel prooviti konkurente kõrvale lükata. Konkurentide tõrjumiseks üritati kasutada erinevaid seadusemuudatusi ja KIKi ning EASi jagatavat euroraha, mis annavad turul konkurentsieelise. Tammeoks kuulub sõpruskonda, mille esindajatega olid mehitatud KIKi ja EASi nõukogud.

Tammeoksa tuttav on Reformierakonna halliks kardinaliks nimetatud Rain Rosimannus, kellega koos istus Tammeoks ka lühikest aega riigikogus. 2004. aastal sai Tammeoks parlamendiliikme kohast loobunud Ülo Vooglaiu asemel riigikogusse, kus toonane Res Publica liige sai kohe ka keskkonnakomisjoni liikmeks. Seal oli ta koos Rosimannusega üks aktiivsemaid jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujaid.

KIKi nõukokku kuuludes toetas Rosimannus Tammeoksaga seotud projekte. Näiteks seisis Rosimannus aktiivselt selle eest, et KIK jagaks toetust Võru vallas Umbsaarele Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele.

Äripäev on varem kirjutanud ka pakendiseaduse muudatuste venimisest keskkonnaministeeriumis minister Pentus-Rosimannuse ajal. Muudatused oleks otseselt piiranud ühe pakendiäris tegutseva äriseltskonna huve. Sama seltskonna kaudu, kuhu kuuluvad Rain Rosimannuse hea tuttav, IRLi liige Toomas Tauts ning Tammeoks, liikus ministri isa Väino Pentuse firmasse Autorollo sadu tuhandeid kroone.

MTÜ Eesti Pakendiringlus kandis 20. novembril 2009. aastal Toomas Tautsi firma Autovaal arvele 250 000 krooni ja samal päeval on Autovaal kandnud Autorollole 250 000 krooni. Mõned päevad hiljem kandsid Pakendiringlus Autovaalale 150 000 krooni ning osaühing Prügitont 100 000 krooni. Ja taas samal päeval on 250 000 krooni liikunud Autovaala arvelt Autorollole. Nii tekkiski Autovaalal üks nõue Autorollo vastu, mis hiljem loovutati Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.