Ehitusettevõtja kritiseerib valitsust: pole powerit ega pointi

„Mina ei võtaks oma ettevõttesse juhina tööle inimest, kes ei julge selgeid valikuid teha ja raskeid otsuseid inimestele selgitada. Ammugi ei tahaks ma riigi eesotsas sellist inimest näha,“ ütles Tiit Kuuli.  Foto: Raul Mee
Allan Rajavee • 4. oktoober • 5 min
Jaga lugu:

Eesti viimastel valitsustel on puudunud pikem vaade ja julgus teha suuri reforme. Selle asemel tegeletakse valijate seas populaarsuse püüdmiseks silmamoondustega ja toetatakse „kõigele vastu“ mentaliteedi tõusu ühiskonnas, leidis ehitusettevõtja ja tööandjate keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli.

Sestap tuleb Kuuli hinnangul kevadel eelseisvatel valimistel küsida kandidaaditelt, kas nad soovivad panustada arengule või olemasoleva hoidmisele ja jagamisele, rääkis ta konverentsil Äriplaan 2019.

Tiit Kuuli

Meile näidatakse palju Powerpointi, milles pole ei power'it ega ka point'i. Kõik selleks, et saada omale ihaldatud töökoht.

Kuigi Tiit Kuuli sõnul on Eesti tööjõuturult ettevõtjatel keeruline leida töötajaid, on siiski üks valdkond, kus kandidaate laekub kõvasti enam kui on töökohti. Sellega viitas Kuuli viie kuu pärast eelseisvatele riigikogu valimistele ehk konkurssile 101-le ametikohale, kus valiku langetavad kõik valimisõigusega Eesti kodanikud.

„Ees ootab hulk tööintervjuusid, mille käigus tööotsijad püüavad meile teha silmamoondamistrikke Kanuti aiast, tasuta transpordist ja muudest ägedatest asjadest, mida meedia suure rõõmuga võimendab,“ ütles Kuuli. „Meile näidatakse palju Powerpointi, milles pole ei power'it ega ka point'i. Kõik selleks, et saada omale ihaldatud töökoht,“ lisas ta.

Sestap pani Kuuli valijatele südamele, et nad ei läheks kaasa heaoluühiskonna pahupoole ehk mugavustundes väikeste rumalustega tegelemisega. „Liiga hea elu paneb meid lollustega tegelema. Püüdkem siis aidata keskenduda olulisele,“ arvas ehitusettevõtja.

Uued ideed kardavad tselluloositehase saatust

Hoolimata sellest, et vaadates start-up’ide edu ja maksude laekumist läheb Eestil hästi, on endiselt investeeringuid vähe, töötajaid ei jätku ja õpetajaid ei jätku. Selline olukord on Kuuli sõnul tinginud keskkonna, kus ei sünni uusi ideid. „Ka uusi projekte ei tule, sest kardetakse tselluloositehase saatust. Kõigele vastu olijate armee kasvab ja poliitikud kardavad neid. Ilma arendusprojektideta me mandume,“ möönis Kuuli.

Tiit Kuuli

Ka uusi projekte ei tule, sest kardetakse tselluloositehase saatust. Kõigele vastu olijate armee kasvab ja poliitikud kardavad neid.

Põhilist süüd näeb Kuuli eelmistel valitsustel. Projektid nagu neljarajalised maanteed Tartusse ja Pärnusse oleks võinud ära teha laenurahaga, lõimumisküsimused oleks saanud ära lahendada perspektiivika hariduspoliitikaga. „Et lapsed öistest parkidest huviringidesse saada, meil raha ei jätku, aga selle asemel on meil nüüd tasuta transport, ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Kumb mõjutab meie tulevikku rohkem?“ küsis Kuuli.

Niisiis vajab Kuuli sõnul Eesti poliitikuid, kellel on probleemidele pikem vaade. Seaduse loojaid, kes julgevad teha vajalikke, aga ka ebapopulaarseid otsuseid. Selliste rahvasaadikute leidmiseks pakkus Kuuli välja strateegilised küsimused, mida valijad peaksid kampaaniaperioodil kandidaatidele esitama. „Aitame oma küsimustega poliitikul endas selgusele jõuda, aga ka valijale pikemat vaadet nii-öelda müüa,“ sõnas Kuuli.

Mida te kavatsete teha, et majandus püsivalt kasvaks?

Kuuli hinnangul on majanduse jätkusuutlikkuse võtmesõna tööjõud. Oma argumendi toetas ta endise peaministri Taavi Rõivase 2015. ja 2016. aastal kokku kutsutud majandusarengu töögrupi ehk Raasukese töögrupi tulemitele. „Nad leidsid, et just tööjõu saadavus ja tootlikkuse kasv on need, millest Eesti areng kõige rohkem sõltub,“ sõnas Kuuli. Praegusel juhul ei luba rändepoliitika piisaval hulgal välisspetsialiste Eestisse ja kuigi PISA-testid ütlevad, et Eesti õpilased on maailma tasemel, on tulemused Kuuli hinnangul kaugel sellest, et viia noored tulevikus tippu.

„Oleme omamoodi nõiaringis, mis tuleks kuskilt lahti hammustada. Ühest otsast peaks riik andma majandusrattale uut hoogu juurde investeeringutega teadus-arendustegevusse ja hariduse efektiivsemaks muutmisesse. Teisest otsast on vaja soodustada välisspetsialistide riiki lubamist, kes aitaksid tootlikkust Eestis uuele tasemele viia,“ arvas Kuuli. Seejuures rõhutas ta, et ilma valitsuse sekkumiseta need probleemid ei lahene.

Kas investeerime või jagame laiali?

Kuuli märkis, et poliitikud ei juhi piisavalt riiklikke kulutusi, mistõttu riigieelarve lihtsalt tekib, seda ei looda. Kuuli kirjeldas eelarve kujunemist kolmesammulisena: esiteks lahendatakse pikaajalised kohustused ehk kaetakse sotsiaalhüvitisted, teiseks leitakse raha tagasihoidliku ambitsiooniga valimislubatuste täitmiseks ja kolmandana peavad ministeeriumid omavahel vaidlusi, kellele mitu protsenti juurde antakse.

Tiit Kuuli

Mina ei võtaks oma ettevõttesse juhina tööle inimest, kes ei julge selgeid valikuid teha ja raskeid otsuseid inimestele selgitada. Ammugi ei tahaks ma riigi eesotsas sellist inimest näha.

„See ei ole juhtimine. Juhtimine tähendab selget prioriteetide määratlust. Juhtimine tähendab ka julgust öelda, et me eelistame ühte valdkonda teistele. Ka siis, kui see kõigile ei meeldi,“ rõhutas Kuuli.

Tema hinnangul ei saa olla Eesti liidrid inimesed kellel pole julgust öelda, kus nad kokku hoiaksid või mida tegemata jätaksid. „Mina ei võtaks oma ettevõttesse juhina tööle inimest, kes ei julge selgeid valikuid teha ja raskeid otsuseid inimestele selgitada. Ammugi ei tahaks ma riigi eesotsas sellist inimest näha,“ möönis Kuuli.

Kas teeme uusi asju või pigem ei tee?

Ehitusettevõtja arvates ei arene riik ainult peenreguleerides ja arenguks on vaja teha pidevalt muutusi. „Suurprojektid suudavad luua ja kaasata teadmiste parimat potentsiaali. Suurprojektid toovad kaasa arenguhüppe ka ümbritsevas keskkonnas ning köidavad talente. Näiteks Aquafori peadirektor ütles hiljuti Postimehes välja olulise tõe: rahvusvahelise haardega tegijatel hakkab Eestis igav. Suured asjad on need, mis tegijaid köidavad,“ toonitas Kuuli.

Sestap küsiks Kuuli kandidaatidelt - Eesti elab täna hästi, suuresti tänu paarikümne aasta tagustele otsustele, mis olid julged ja mille mõju tunneme siiani. Aga edasi? Kuuli arvates oleme viimastel aastatel õppinud ainult suurprojektidele vastu seismist. „Selline hoiak on muutumas üha enam Eesti elu normiks – olla kõigele vastu,“ arvas Kuuli.

Seevastu suunas ta poliitikutele küsimuse, kas austatud kandidaadid soovivad ja julgevad üldse teha suuri asju. „Kas tahate ehitada Talsinki tunnelit? Kas tahate luua järgmise läbimurde Eesti digitaliseerituses? Kas tahate luua Eestisse Euroopa tipp teadus-innovatsioonikeskusi? Mis see on, mida te tahate?“ küsis Kuuli. Ta soovis teada, kas saadikuks pürgijad on valmis murdma „kõigele vastu“ mentaliteeti.

Kas valime tundmatu, kuid lootusrikka tuleviku või parema eilse?

Kuuli leidis, et kui innovatiivne ja värske lähenemine hakkab kutsuma tagasi Eestist lahkunud noort talenti, siis tahavad siia tulla noored valgevenelased, hindud ja sakslased. „Alles siis saame valida, keda tahame ja keda ei taha,“ oli Kuuli kindel.

Tema arvates juba teame, mis inimesi Eestisse tõmbab. Seetõttu pole see tema hinnangul keeruline küsimus, vaid pigem ära tegemise vaev. „Küsige meie rahvusvahelise start-up-kogukonna käest, mis tooks talendid Eestisse, mõned on ju toodud. Ja mitte ainult suure raha eest, vaid ka paljude muude asjade abil,“ arvas Kuuli. Tema arvates meelitab inimesi üldine elukeskkond, kus riik on inimese teenistuses ehk otsib kiireid aga ka vabastavaid lahendusi. Kuuli tuletas meelde, et uue mentaliteedi juurutamine on meie kõigi käes, kuid oleme silme all seisvate lahenduste nägemiseks liiga kinni oma hirmudes.

„Kui tahame oma rahvusriiki säilitada, siis peame möönma, et see saab sündida ainult targa rände abiga. Peame kiiresti leidma oma tee, et siia tuleksid ainult need, keda me tõesti tahame ja vajame,“ kinnitas Kuuli. Seejuures sõnas Kuuli, et usub Eesti poliitikute võimesse leida vastuseid kriitilistele küsimustele. „Aga kui täna neid küsimusi keegi ei küsi, siis saavad poliitikud valituks vastates enda välja mõeldud küsimustele,“ sõnas Kuuli.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt