Kristjan Pruul • 8. oktoober 2018 • 4 min
Jaga lugu:

Majandus töötab täistuuridel

Majanduskasvu väljavaated meie suuremate ekspordipartnerite juures on halvenemas, kuid ettevõtlussektorit üldiselt iseloomustab mõõdukas optimism.  Foto: Andras Kralla

Eesti ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale on kõrged, nii sisetarbimise kui väliskaubanduse tase ulatub pea maksimaalseni võimalikust, kuid muret teevad tööjõupuudus, vähene innovatsioon ja võimalik jahtumine tähtsamatel eksporditurgudel.

“Kui makroanalüütikud on andnud majandusolukorra kohta ka tormihoiatusi, siis majandususaldus on üldiselt väga kõrge. Allapoole ELi keskmist, nagu siin Põhjamaades üldiselt, aga siiski üle meie endi pikkajalise keskmise,” kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing esmaspäeval.

Kui pikemaajaliselt on kindlustunne ehitus-, kaubandus- ja teenindussektoris käinud eri taktis, siis praegu on kõik üle keskmise hästi, majandususaldusindeks, milles ka tarbijabaromeetrit arvesse võetakse, ulatus septembris 105,1 punktini.

Veidi kehvemalt näeb lähitulevikku vaid teenindussektor, selle põhilised murelapsed on maanteetransport ja kinnisvara. Kinnisvarasektoril ei tohiks esmapilgul olla kaevata midagi, kuid võrreldes viimase aja väga heade müügiaegadega on tegevus sektoris muutunud rahulikumaks ja ettevaatlikumaks, rääkis Josing.

Transpordisektorit see-eest vaevavad tõusvad sisendihinnad, tööjõupuudus ja maksude küsimus. Aasta lõpus aga ootavad transpordiettevõtjate juhid aga käibe kasvu, sest kaubakäive tavaliselt pühade hooajal tõuseb ning aasta lõpukuud on alati töised.

Lähema kolme kuu jooksul on käibekasvu oodata tegelikult kogu teenindussektoris, erandiks on hotellid, mis seisavad vastamisi sesoonse vaikushetkega. Olukord oli rõõmsam aasta tagasi, kui Eesti oli ELi eesistuja ja külalisi jätkus ka talveperioodile.

Teise murekohana tõi Josing välja välisturistide arvu, kus eriti just soomlaste osakaal on vähenemas. “Need on alati olnud Tallinna hotellide põhiklientuur ning need muutused teevad hotellid veidi murelikuks,” lisas ta.

Ehitussektor käib viimase buumiga sama sammu

Ettevõtted on lepingutega kaetud lähema 5 kuu jooksul. Tootmisvõimsus on 90% ulatuses kaetud ning kõigil on probleeme tööjõupuudusega, selgus ehitussektori baromeetrist.

"Ehitus on oluline sektor, mis mängib suurt rolli SKP-s, aga ega keegi ei taha, et probleemidega jõutakse tagasi 2006. aasta juurde, kui tööjõud jooksis ehitussektorisse ja probleeme tekkis nii kvaliteedi kui tähtaegadega," märkis Josing.

Kui vaadata ettevõtjate endi hinnanguid näiteks nõudlusele ja tööjõupuudusele, siis need on igatahes tagasi üheteist aasta taguses ajas. Vaid 12% ehitusfirmadest oli märkinud nõudluse puudumist, kuid 66 protsenti ettevõtjatest seisis vastamisi tööjõupuudusega.

Tööjõupuudus peamine probleem

Tööjõupuuduse käes vaevlebki kõige rohkem ehitussektor ja transport, kuid tegelikult on see probleem sarnane üle laua — logistkud, kinnisvara, IT-sektor ja isegi arhitektid. Ainult reklaami ja turismivaldkonda ei ole see esimene probleem.

Kui rääkida aga ettevõtlussektorit üldse vaevavatest probleemidest, siis nende olulisus on aastaga märkimisväärselt vähenenud. Number üks mõistagi tööjõupuudus, siis vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime puudus.

Usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on drastiliselt tõusnud, või siis usaldamatus vähenenud: aasta eest oli see võrdväärsel tasemel tööjõupuudusega, kuid ettevõtjate hinnangud on paranenud umbes kolmandiku võrra.

Ettevõtlusminister Rene Tammisti hinnangul peaks töötajate otsingul rohkem kasutama Euroopa Liidu ühisturu võimalusi  Foto: Andras Kralla

Poliitikuid rõõmustab usalduse tõus

Seda ei jätnud märkimata ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, kes ütles, et kuigi ühest küljest tuuakse peamise probleemina välja oskustööjõu puudust, on näha ka seda, et tootmisettevõtete tootmisvõimsused on Euroopa Liidu keskmisest madalamad.

Minister märkis, et probleemi aitab adresseerida koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega oktoobri alguses avatud digidiagnostika meede tööstusettevõtetele, millega suurendatakse ettevõtete teadlikkust digitaliseerimise ja automatiseerimise osas. Meetmes on raha 4,2 miljonit eurot ning kasu saavad sellest 300 ettevõtet.

Lisaks digitaliseerimise auditi võimalusele, on KredEx laiendanud pakutava tööstuslaenu tingimusi, mille tulemusel on nüüd suuremal hulgal ettevõtetest võimalik tootmise laienemiseks kapitali kaasata.

Töötajaid tuleb leida Lätist, Leedust ja kohapealt

Tööjõupuuduse probleemi ühe lahendusena nägi Tammist praegu lõdvendatud lühiajalise tööloa andmise korda ning pikaajaliste töötute tööturule aitamise toetust. Hiljuti Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse laiendatud skeemi tuleks tema hinnangul kasutada üle riigi. Samuti peaks riik tema hinnangul parandama olukorda koolitustoetustega, mis aitaks (ümber)õppijatel saada paremaid tööoskuseid.

Mida Kagu-Eesti ettevõtjad pikajaliste töötute palgatoetusest arvasid, saab lugeda SIIT.

Ka viitas Tammist sellele, et Eesti on osa mitmesaja miljoni töötajaga ühisturust, kus peaks võimalusi inimeste värbamiseks küll olema. Küsimusele, kas riik ei peaks ettevõtjaid Eestist kaugemal abistama paremate värbamislahendustega, vastas Tammist, et kindlasti tasub selliseid lahendusi vaagida, aga samas on tema sõnul märgata, kuidas üha enam töötajaid tuleb Lõuna-Eestis näiteks Lätist või Leedust.

"Leedust on pikka aega küll eelistatud minna hoopis kaugemale välismaale tööle, tavaliselt Inglismaale, aga eks näis, milliseks see olukord kujuneb pärast Brexitit," ütles Tammist.

Soome läinud eestimaalaste tagasikutsumise kohta ütles ta, et seal on põhiliseks küsimuseks ikkagi palk, kuid riik püüab ka välja töötada oma lahendusi, kuidas muude teenustega järje peale aidata mitte ainult kolmandatest riikidest või Euroopa Liidust tulnud töötajaid, vaid ka Eestisse naasvaid eestlaseid.

Majandusprognoos:

Eesti majandus kasvab konjunktuuriinstituudi hinnangul tänavu 3,6 protsenti, tuleval aastal jääb see arvatavasti pügala üle 3 protsendi piiri. Hinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti, hinnatõusus on kindlad nii ettevõtjad kui ka tarbijad. Tööpuudus langes möödunud aastal 5,8 protsendini, see instituudi hinnangul lähiaastatel pisut kasvab ja jääb 7 protsendile. Keskmine palk tõuseb tänavu 1300 euroni. Eksport tõuseb tänavu 14 miljardi ning import 16 miljardi euroni. Tööstustoodang kasvab tänavu 6 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt