Järgmine pank tangide vahel

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 10. detsember 2018 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järgmine pank tangide vahel
Mõnda aega pangandusest eemal olnud, viimati Sangarit juhtinud Vahur Kraft on huvitatud Äripanga juhtimisest.Foto: Raul Mee
Äripäeva andmetel tahab varem pikalt panganduses olnud Vahur Kraft saada Tallinna Äripanga juhiks. Samal ajal jälgib panka kullipilgul finantsinspektsioon.
Jutud Eesti Panga ja Nordea endise juhi Vahur Krafti minekust Äripanka liikusid juba oktoobris, samal kuul lahkus ta rõivafirma Sangar juhatusest ja on käinud finantsinspektsioonis, kelle heakskiidust Krafti panga juhiks saamine paljuski sõltub.
Lisaks käivad turul jutud, et Äripank otsib ostjat.
Pangas käis kontroll
Äripank on sunnitud välja mõtlema, kuidas edasi minna, räägivad Äripäeva allikad. Nimelt tegi finantsinspektsioon Tallinna vanalinnas asuvas pangas kontrolli ja koostas Äripäeva ühe allika sõnul paarisajaleheküljelise ülevaate, oodates pangalt puuduste kõrvaldamist. Äripäeva teada peab inspektsioon pangas probleemseks mitteresidentide äri. See võib tähendada näiteks uut äriplaani, juhi või omanike vahetamist.
"Äripangale tehtud akt oli välja näinud hullem kui Versobanki oma," väitis Äripäevaga suhelnud ja anonüümsust palunud allikas, kuid ei avaldanud täpsemaid detaile. "Annaksin (Äripangale) näiteks aasta, et sellest välja tulla," kõlas soovitus finantsinspektsiooni juhile Kilvar Kesslerile.
Samuti võiks sama allika sõnul Äripanka kontrollima hakata Eesti päritolu omanik ja pank peaks lõpetama mitteresidentide ning omanikega seotud ettevõtetega tegelemise. Äriplaanis võiks keskenduda eestikeelsetele klientidele.
Spekuleeritakse, et Kraft võib ühe ettevõtte kaudu jõuda Äripanga omanikeringi, kui finantsinspektsioon just pidurit ei tõmba, näiteks 2014. aastal VEB fondi saaga fookuses olnud võltsitud dokumendi tõttu. Siis selgitas Kraft, et ei teadnud võltsimisest.
Ümmargune vastus
Praegu püsis Kraft salapärane ja tsiteeris Ameerika poliitikut ja ärimeest Donald Rumsfeldi. "Nagu me teame, on asju, mida me teame, et me teame. Samuti teame, et on asju, mida me teame, et me ei tea. Kuid on asju, mida me ei tea, et me ei tea," kirjutas Kraft ajakirjanikule ja arutles seejärel, millised võivad olla finantssektori lähiaastate trendid.
Turul käivad ka jutud, et Äripank otsib uut omanikku. Üks neist võib olla laenuandja Finora Capital, mis kuulub investeerimispankurina tuntud Veikko Maripuule ja Tallinna börsi endisele juhile Andrus Alberile. Kuigi nemad on esiplaanil, on firmas oma roll veel Vahur Kraftil, kes istub nõukogus ja on väikeosanik.
Ambitsioone areneda ei paista (Äripangal) olevat. Ilma irooniata, ju see on omanikele sobinud.
Veikko Maripuu
Finora Capitali omanik
Finora Capital vaatab turul juba pikemat aega ringi – näiteks tahtis laenuandja osta rahapesuprobleemidesse mattunud, end päästa üritanud, kuid nüüdseks suletud Versobanki.
Teine Äripäeva allikas märkis, et Äripank on kirjas Finora koostatud Exceli tabelis, kuid pole Finora esimene valik, samuti ei ole due diligence'ini jõutud.
Otsiv pilk
Äripanga ostmist Finora Capitali omanik Veikko Maripuu eitab, ka ei räägi ta Krafti plaanidest. Küll tunnistas Maripuu, et Finora Capital hoiab silmad lahti. "Üks võimalik kasv tuleks omandamistega," nentis ta.
Maripuu andis Äripangale oma hinnangu: kuigi Äripank on kõige kauem Eesti turul vastu pidanud krediidiasutus, siis pangana on sel kõige väiksem turuosa. "Ambitsioone areneda ei paista olevat," ütles Maripuu. "Ilma irooniata, ju see on omanikele sobinud. Finantsseis on tagasihoidlik, kuid jällegi – ilmselt on omanikud rahul olnud, sest see on panga turuosa, valitud suundade tagajärg."
Maripuu tõdes, et Eestis on panganduses väga väike konkurents. "Seda näitavad kõik rahvusvahelised võrdlused. Seisev vesi. Uutel tulijatel on klientidele teenuste arendamisel ruumi piisavalt."
Panka on praegu isegi mõistlikum pidada Leedus, mis on vähem reguleeritud. Leedu ootab kahe käega enda juurde pankasid.
Äripäeva allikas
Äripangast võib huvituda veel investeerimisfirma Cresco Väärtpaberid, mille omaniku Olev Schultsi vastus jätab küsimuse õhku. "Me ei saa ega taha teie küsimust Äripangaga seoses kuidagi kommenteerida," kostis ta. "Usun, et professionaalses auditooriumis vastavad selliselt kõik reguleeritud turuosalised."
Ostja saaks tulla ka mujalt, näiteks Leedust. "Panka on praegu isegi mõistlikum pidada Leedus, mis on vähem reguleeritud. Leedu ootab kahe käega enda juurde pankasid," kommenteeris üks allikas Äripäevale. Pealegi oleks Äripank väärt diil. "Selliseid on kindlasti palju, kes tahaksid pangalitsentsi sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga osta."
Seda juhul, kui panga omanik hinda lakke ei aja. Väidetavalt küsib Äripanga suuromanik Andrei Žukov panga eest liiga palju. "Kui omanik ei taha müüa, siis ta hindab riski, et finantsinspektsioon tõsisemaid samme ette võtaks, küllalt väikeseks," kommenteeriti Äripäevale.
Äripangalt, sealjuures suuromanikult Andrei Žukovilt ei õnnestunud sisulisi vastuseid saada.
Äripäeva hinnangul on Äripank väärt umbes 15 miljonit eurot, kuna panga riskitase ja omanikestruktuur on olnud läbi aegade segane.
Mis saab Äripangast?
Praegu on rahapesu tõttu Euroopas tangide vahel Danske, kevadel sulges siinne finantsinspektsioon päevapealt Versobanki. Kas samamoodi võib minna Äripangaga? Üks Äripäeva allikas kahtleb selles, kuna tema arvates läheks siis inspektsiooni juht Kilvar Kessler üle piiri. "Kui oleksin Kessler, mõtleksin, et kui Äripanga kinni panen, olen ikka päris kõva mees, aga Danske kõrval tunduks see tõmblemisena," rääkis ta.
Äripank on üks vanemaid panku, aga pole minu jaoks ei elanud ega surnud. Panga moodi see välja ei näe.
Jüri Mõis
Ettevõtja
Karistus võiks olla trahv, leiab üks Äripäevaga suhelnud allikatest, aga kui pank peaks uusi omanikke otsima, oleks see piisavalt range karistus, sest senine omanik oleks sunnitud oma ettevõttest loobuma.
Ärimees Jüri Mõisale tuli küsimus Krafti soovist pääseda panka juhtima ootamatult. Mõis ei mõista, mis asutus Äripank on ja mis seal toimub. "On üks vanemaid panku, aga pole minu jaoks ei elanud ega surnud. Panga moodi see välja ei näe. See ei tundu pangakontori moodi ei fotograafi pilgu läbi ega ka oma teenustega," oli Mõis terav.
Miks peaks Kraft tahtma Äripanka juhtida? "Arvan, et tal on vajadus midagi teha. Kõigile oleks parim variant, et kui 60. eluaasta hakkab paistma, olla enda tööandja. Kui see stsenaarium ei ole elus käiku läinud, siis on vaja end kellegi juures müüa."
Kuidas mõjutab Vahur Krafti VEB fondi saaga?
Vahur Kraftile võib kujuneda takistuseks Äripanka juhtima pääsemisel mõned aastad tagasi VEB fondi saagas välja tulnud võltsitud dokument.
Kraft esitas viis aastat tagasi riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonile enda kaitsmiseks dokumendi, mis pidanuks tõestama, et Venemaa äriühingul TSL International oli VEB panga vastu 32,3 miljoni dollari suurune nõue.
Selgus, et dokument on võltsitud. Krafti sõnul ei teadnud ta seda, kuid riigiprokuratuur algatas uurimise, mis järeldas, et Kraft pidi võltsitusest teadma. Siiski lõppes menetlus, sest ei tuvastatud, nagu tahtnuks Kraft mingeid õigusi või vabaneda kohustusest – ainult siis järgneb võltsitud dokumendi kasutamise eest kriminaalvastutus, kirjutas toona Postimees.
Varem VEB fondi uurimiskomisjoni juhtinud Rainer Vakra soovitas finantsinspektsioonil lugeda riigikontrolli ja riigikogu komisjoni lõppraporteid. "Inimese kõik varasemad teod on olulised. Segadust selle perioodiga on väga palju," rääkis Vakra.
Ettevõtja Jüri Mõis kahtlustab, et finantsinspektsioon ei luba Krafti panka juhtima. "Praegu on kõik nii ära hirmutatud ja kui vähimgi lugu on taga, siis on vastus ei," selgitas ta.
Kaks fookust
Finantsinspektsiooni vastus jäi üldiseks, aga sellel oli kaks fookust: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja juhtide valimine. Äripäev küsis muu seas, mida inspektsioon Äripangale ette heidab, Krafti plaanide kohta ja kuidas võib VEB fondi teema mõjutada Krafti saamist panga juhiks.
Inspektsioon tõi välja, et suurema riskiga pangaklientide ehk mitteresidentide osakaal kahanes viimase nelja aastaga 20%-lt nüüdse 9,5%-ni.
Ometi pole kõik hästi. "Kuna see riskantne äri pakub lihtsat teenimisvõimalust, ei pruugi osa finantsjärelevalve subjekte olla täielikult teadvustanud rahapesu tõkestamise olulisust ja seda, et riskid realiseeruvad kõigi puhul," lisas inspektsiooni juht Kilvar Kessler.
Kui keegi soovib saada näiteks panga juhiks või omada seal osalust, tuleb täita sobivusnõuded. Selleks peavad inimese varasemad teod olema ausad ja usaldusväärsed ning vastama kohalduvatele nõuetele, seisab Kessleri vastuses.
Äripank alustas tegevust 1991. aastal. Panga suuromanik on Andrei Žukov.Foto: Andras Kralla
Vahur Krafti vastus
Äripäev esitas Vahur Kraftile konkreetsed küsimused, millele ta ei vastanud. Näiteks miks Kraft tahab Äripanka juhtida, kuidas finantsinspektsioon tema plaanidesse suhtub, kuidas mõjutab tema plaane VEB fondi saaga, millised muudatused peaks Äripank tegema ja milliseks Kraft hindab panga majanduslikku olukorda. Samuti, kas ja miks on Finora Capital Äripanga ostmisest huvitatud.
Järgneb Vahur Krafti saadetud vastus:
"Püüdes vastata Teie kindlas kõneviisis esitatud küsimustele, tsiteerin siinkohal Donald Rumsfeldi: "Nagu me teame, on asju, mida me teame, et me teame. Samuti teame, et on asju, mida me teame, et me ei tea. Kuid on asju, mida me ei tea, et me ei tea."
Mõttemänguna arutledes finantssektori tuleviku puhul on selge, et sektor läbib viimaste kümnendite suurimaid muutusi. Finantssektor, nagu ka finantsturg, on pidevas muutuses ning ei ole kunagi valmis.
Finantssektori 6 olulisemat trendi lähiaastail:
1. Kliendikeskse ärimudeli absolutiseerimine, mis tähendab, et kliendist arusaamine ja tema vajadused on tähtsamad kui tooted ja hinnad.
2. Müügi- ja jaotuskanalite optimeerimine, mis tähendab füüsilise kohaloleku drastilist muutust, oluliseks saab teenuse pakkumine kolmandate poolte kaudu ning virtuaalsete-digitaalsete kanalite ja teenustega.
3. Pankade äri- ja opereerimismudeli lihtsustumine, mis peab kaasa aitama kliendilojaalsuse ja -usalduse kasvamisele, samas oluliselt vähendama kulusid ja opereerimisriski tulenevalt suurenenud regulatiivsest raamistikust.
4. Informatsiooni eelise omandamine ja kasutamine, mis tähendab erinevate andmete koosanalüüsimist ja riskikeskset käsitlemist.
5. Innovaatiliste lahenduste leidmine organisatsiooni, klientide ja toodete parimal viisil sünergia saavutamiseks.
6. Riskide, regulatsioonide ja kapitali proaktiivne juhtimine vastamaks kiiresti muutuvale keskkonnale.
Finora Capital, olles esimene finantsinspektsiooni litsentseeritud krediidiandja Eestis, toimetab oma strateegilise plaani kohaselt, mis näeb ette nii orgaanilise kasvu saavutamist kui ka erinevate turul tekkivate võimaluste analüüsimist ja võimalusel realiseerimist."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum