Alyona Stadnik • 16. detsember 2018 • 5 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Ühe-kahe omanikuga PR-bürood surevad välja

Kontor  Foto: Shutterstock

Põhjamaade ärinõustamisettevõtet Miltton Eesti juhtiv Annika Arras tõdes, et kommunikatsioonibüroode turg on väga killustunud ning kuna ettevõtete nõudmised kvaliteedile kasvavad, hakkab väikeste PR-büroode aeg läbi saama.

Arrase sõnul on praegu Eestis kommunikatsiooniteenus palju olulisem kui advokaaditeenus, sest hea kommunikatsiooni puhul ei ole advokaati tarviski.

Järgneb intervjuu Annika Arrasega, mis oli eetris Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Midagi erakordset on toimunud Eesti kommunikatsiooniturul. Ühinenud on Põhjamaade ärinõustamisettevõte Miltton Grupp ja kommunikatsioonibüroo JLP. Kas see on nii, et see on erakordne?

Jah, sellist sündmust lähiajaloos Eesti turult ei meenud. Veel enam, meil Eestis Milttonis keskendus senine tegevus valitsussuhetele, nüüd me saime juurde hea kogenud meeskonna kommunikatsioonivallas. Ma arvan, et koos oleme Eestis kanda kinnitamas turuliidrite seas.

Eestis on veel kommunikatsioonibüroosid, mis edukad ja tuntud. Miks te valisite just JLP?

See kõik algab mõtteviisist ja sellest, millised on inimesed ja nende väärtusruum, milles nad igapäevaselt toimetavad. Inimestest, kellega sa tahad suurema aja oma elust koos veeta. Tööl ju viibime päris palju. Väärtusruum oli esimene asi, mis pidi ühtima. Kuna see oli paigas ja Kristi Liiva (JLP omanik – toim) oma senise karjääri ja kogemusega oli tugev kvaliteedimärk, siis sealt leidsime ka kokkupuutepunkti. Selle pinnalt algas vestlus ja nii ta läks.

Teie olete varem pigem tegutsenud valitsuse kommunikatsiooni poolel ja nüüd tuleb teil ka erasektor juurde. Milline saab olema teie jaoks aasta 2019, ees on valimised?

Miltton on valitsussuhete ettevõttena eelkõige teenindanud erasektori ettevõtteid. Me oleme tõlgid poliitikute ja ettevõtete vahel. Tulevik saab olema väga lahe. Meil on tänaseks tiimis 20 inimest, mis kohe tähendab rohkem päid ja häid mõtteid. Ma arvan, et meie kahe ettevõtte kliendibaaside ühendamine toob juurde palju uut ja huvitavat. See annab meile teenuse mõttes ka parema pagasi, mida me suudame Põhjamaade ettevõtetele Eestis ja ka Baltikumi turul pakkuda.

Kui suur see äri tegelikult on, kui te nüüd kaks ettevõtet kokku panite?

Miltton on 2001. aastal Soomes asutatud ettevõtte, mis on tänaseks laienenud üle terve Põhjala. Eestis on meid pärast ühinemist JLPga 20. Mulle tundub, et praegu oleme inimeste poole pealt suurim büroo.

Inimeste poole pealt küll, aga kuidas klientidega on? On teil arusaam, mitu ettevõtet kasutab teie teenust?

Päris sellist statistikat ei ole teinud, et kui palju on ühel või teisel. Mõni kliendisuhe ei ole ka avalik informatsioon. Meie ühine kliendiportfell näitab kindlasti seda, et me osutame teenuseid kõikidele olulistele sektoritele Eestis. Meil on väga tugev ühiskondlik mõõde – kodanike ühendused ja mittetulundusühingud. See aitab meil paremini ühiskonda tunnetada ja läbi selle me suudame ettevõtetele paremat nõu anda.

Vaatasin kiiresti numbreid, eelmisel aastal oli Milttoni käive 313 939 eurot, JLP käive natuke üle 726 000. Põhimõtteliselt võib öelda, et olete ühe miljoni euro suuruse käibega ettevõte.

Sellel aastal on meil kokku käive suurem. Miltton Eestil oli eelmine aasta esimene täisaasta.

Ja järgmisel aastal?

Loodan, et üks pluss üks teeb kokku 2,5.

Kui paljud ettevõtted üldse kasutavad kommunikatsiooniteenust läbi büroode, vabakutselisi on turg täis. Milline kommunikatsioonibüroode turg on?

Eesti turg on selles valdkonnas üsna killustunud. Valitsussuhete poole pealt aga kindlasti mitte, sest neid inimesi, kes seda teenust pakkuda suudavad, on vähe. Kommunikatsioonis on konkurents kindlasti suurem.

Arvestades, et ettevõtete nõudmised kvaliteedile kasvavad, siis ühe-kahe mehe-naise büroode aeg hakkab läbi saama. Kommunikatsiooninõustaja ei ole täna pressiteadete kirjutaja. Tegemist on ärinõustamisega strateegilisel tasandil.

Ajad lähevad pigem põnevaks, sest sa ei saa teha mida iganes, vaid pead pakkuma väga head kvaliteeti. Samuti on laienenud teenuste spekter. Meie Milttonis üritame jõuda sinnamaani, et kui ettevõte jõuab meie juurde ja ütleb „Meil on mure või mul on idee“, siis me suudame oma meeskonnaga pakkuda sellele lahendust. Seega peab meil oma majas olema kompetentsi alates sotsiaalmeediast kuni finantsnõustamise, kommunikatsiooni ja vastutustundliku ettevõtluseni välja.

Me oleme võrrelnud advokaadibüroosid arstiabiga, milleta ei saa täna ükski ettevõtte enam elada. Kas kommunikatsiooniäris on sama seis?

Jah, kindlasti. Ma isegi tõstaks kommunikatsiooni advokaatidest veel sammu kõrgemale. Halva kommunikatsiooni tulemusena jõutakse selle olukorrani, et vaja on kaasata advokaate. Seetõttu tasub investeerida ja läbi mõelda strateegiline kommunikatsioon, siis on jamasid edaspidi vähem. Teistpidi, ma usun, et sellest tuleb ettevõtetele ka otsest kasu, sest ükskõik, millega ka ei tegeleta, suhtlus on kõige aluseks.

Ühiskondlik vastutustunne - kuidas ettevõtted täna sellesse suhtuvad ja milliseid arenguid on täna seal oodata?

Olen selle teemaga süvitsi tegelenud viimased paar aastat. Oleme Milttoniga aktiivselt tegutsemas vastutustundliku ettevõtluse foorumis. Seal on Eestis beebisammud. Vaikselt hakkab teadmine kohale jõudma, et ettevõtete vastutustunne on tavapärane osa ettevõtte äristrateegiast. See ei ole midagi eraldi seisvat või midagi ilusat, mida oma aastaraamatusse kirjutada. Küll on arusaam ja teadmised päris nigelad ning tihtipeale ajavad ettevõtted sassi, arvavad, et vastutustundlikkus on see, et kui ma aasta lõpus kasumist mingi juppi ära annetan.

See on kõige suurem vale arusaam, mis Eestis on. Teadlikkus on hästi madal nii poliitikute kui riigiametnike seas. Soomes ja Rootsis käies on seda vahet tunda. See tuleb Eestisse nii või naa, sest need on globaalsed trendid ja me ei pääse sellest ühel ega teisel moel. Neil ettevõtetel, kes täna sellega tegelevad, on suur edumaa. See on põhjus, miks ka meie sellega tegeleme.

Mida riik täna selleks teeb?

Ma päris täpselt ei ole sellest aru saanud. Me saame kokku riigikogu liikmetega, kuna oleme teinud erinevaid uuringuid ja vaatame, kuhu me jõuame nendega.

Miltton Eesti valdusettevõtte Miltton New Nordics OÜ omanikeringi kuuluvad Miltton Grupp (70%) ning Annika Arras (12,5%), Martin Kukk (10%) ja Kristi Liiva (7,5%) juriidiliste isikute kaudu.

JLP 5% osanikuna jätkab ettevõtte tegevjuht ja partner Karita Sall ning samuti on ettevõtte võtmeisikutest partnerid endiselt Mari-Liis Kitter, Martin Rits ja Marek Unt.

Milttoni valitsussuhete ettevõtte partneritena jätkavad lisaks Annika Arrasele ja Martin Kukele ka Randel Länts ja Rannar Vassiljev.

2001. aastal asutatud Miltton Grupi nõukogu esimees on endine Nokia ja Shelli juht Jorma Ollila. Eestis alustas Miltton tegevust 2016. aastal, keskendudes eelkõige valitsussuhete alase ekspertiisi pakkumisele.

2005. aastal asutatud JLP pakub kommunikatsiooni-, brändi ja muutuste juhtimise nõustamisteenuseid.

Novembris ostis Miltton Rootsi kasvuettevõtete First North börsil noteeritud agentuuri House of Friends. Koos viimaste ühinemistega on Milttonis kokku pea 400 töötajat.

Milttoni ja JLP portfelli kuuluvad regioonis tegutsevad firmad nagu Estonian Cell, Metsä Wood, Nordecon, Tallink, Telia, Skype, Taxify, TransferWise ja Veriff.

Mullu oli JLP käive 726 000 eurot ning aasta varem 496 000 eurot. Kasumit teeniti eelmisel aastal 92 000 eurot ning 2016. aastal 77 000 eurot. Dividendideks jagas JPL omanikele mullu samuti 77 000 eurot, millest suurema summa sai Liiva, kelle osalus on üle 80%.

Kaheksa töötaja keskmine töötasu oli mullu 2722 eurot kuus, tõustes märgatavalt võrreldes 2016. aasta 2099 euroga, kui töötajaid oli veel seitse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt