Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Nagu välk selgest taevast!" ABB kolis päikeseenergia äri vaikselt Indiasse

    ABB Balti juht Jukka Patrikainen ütles septembris, et siis oli neil Eestis kokku ligi 400 koostööpartnerit.Foto: Harry Tuul

    Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et ABB müüb enamusosaluse ettevõtte kõige väiksema kasumlikkusega elektrivõrkude üksuse jaapanlaste Hitachile. Tegelikult tegi ABB aga juba aasta alguses ühe üllatava, ent seni tähelepanuta jäänud käigu – päikeseenergiaseadmete tootmisliin viidi Jürist üle kaugele Indiasse.

    Jüris asuvas madalpingeajamite tehases avas ABB päikeseenergiaseadmete tootmisliini 2011. aastal. Sinna investeeriti siis üle 2 miljoni euro, toodang oli plaanitud 100% ekspordiks. Mulluses majandusaasta aruandes seisab aga, et tehases tuli ette märkimisväärne tellimuste arvu vähenemine peamiselt seetõttu, et 2017. aastal ei olnud arenduses ühtki suurt projekti. "Konkurents Eestis ja Soome põhiturul on endiselt väga karm," tõdeti aruandes. Tänavu viidigi üks terve tootmisliin minema Indiasse.
    See äri oli aga klient mitmele Eesti tarnijale, kellele tuli sulgemisuudis vägagi ootamatult. "Välk selgest taevast! Ei osanud üldse oodata, sest seda arendati vahepeal väga jõuliselt," sõnas metalliettevõtte Hyrles OÜ tegevjuht Urmo Sisask. Hyrles tarnis ABB-le materjale muu hulgas elektrikappide jaoks. Tegutseti teadmises, et ABBga on oodata pikaajalist koostööd.
    "Meil olid lootused nendega koos kasvamiseks ikkagi oluliselt suuremad. Tõsi, osaliselt oleme saanud seda äri tagasi, kuna päikeseenergia pool liikus Indiasse. Nüüd on meie klient ABB India, kes tellib täitsa kenasti," märkis Sisask. Siiski valmistub Hyrles koostöö lõppemiseks.
    "ABB-l olid kinnitatud kindlad tarnijad teatud toodetele ja praegu tellivad nad lihtsuse huvides jätkuvalt nende käest. Pikemas plaanis leiavad nad tarnijad kohapealt, India on piisavalt suur riik," tõdes Sisask. Hyrles pole tema sõnul otseselt majanduslikku kahju küll kannatanud ning ABBga jätkatakse koostööd muudes ärisuundades.
    Koostööpartner nägi kahte probleemi
    Metallitööstuses tegutsev Favor tarnis ABB-le konvertereid. Aasta alguses aga koostöö Favori tegevjuhi Elari Tiimuse sõnul katkes. "Müüsime neile päris mitme miljoni eest. Mina läksin Favorisse juunis ja selleks hetkeks oli kogu elu selles suunas seiskunud. Juba aasta algusest võeti tellimused ära. Kui mina tulin sinna, siis meil olid ainult varud, millest ABBga suhtlesime. Nad pidid meie jäägid välja ostma," sõnas Tiimus.
    Tema sõnul ei käinud suhtlus seejuures mitte ABB ASiga. "ABB-l on võrdlemisi keerukas struktuur, ABB Eestiga meil polnud seost, lepingud olid firma Soome osaga," rääkis Tiimus.
    Tema hinnangul sundisid ABBd tootmissuunda sulgema kaks eraldiseisvat probleemi. "Nad ei suutnud maailmaturul loodetud kohta kätte võidelda. Probleem jagunes kaheks: üks asi oli toode ise, mis oli liiga kallis, ning teiseks ei meeldinud neile suur kulubaas," märkis Tiimus.
    Teadupärast on ABB juba pikemat aega kurtnud palgasurve üle. Firma mulluses majandusaasta aruandes seisab muu hulgas, et suurim väljakutse on jätkuvalt "õige tasakaalu leidmine ettevõtluskasumi ja palgakasvu vahel, kuna tööjõukulu kasvab võrreldes Eesti tootlikkuse kasvuga ennaktempos".
    Tiimuse sõnul oli ABB varem Favori suurim klient ja lepingu kaotamine mõjutas firmat valusalt. "Hoidsime töötajaid aprillini, kes olid ABB osaga seotud, aga juuniks oli juba plats puhtaks tehtud. Suurusjärgus kümme inimest lasime minema. Ega me polnud ainukesed, Eestis on ABB-le tarnijaid palju," tõdes Tiimus. Tõepoolest – ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen ütles septembris Tööstusuudistele, et kokku on koostööpartnereid Eestis ligi 400.
    ABB on kidakeelne
    ABB-lt konkreetse teema kohta teisipäeval kommentaare ei laekunud – ettevõtte kommunikatsioonijuht Sven Sommer viitas, et vastuste kooskõlastamine võtab aega. Päeva alguspooles kommenteeris ta küll esmaspäevast teadet Hitachi kohta – elektrivõrkude äri müük jaapanlastele tema sõnul koondamisi kaasa tooma ei peaks, kuigi tegeliku otsuse teeb siin muidugi juba uus omanik.
    "Valdkonnal on kindel ja perspektiivikas tulevik, kuid praegune etapp on detailide esitamiseks liiga vara. Üks, mida siiski saame öelda, on see, et Hitachi on meie elektrivõrkude ärivaldkonnale uus ja pühendunud omanik. Hitachi on lubanud võtta üle valdkonnaga seotud inimesed olemasolevatel tingimustel. Nagu on viidatud ka ABB Grupi saadetud pressiteates, viiakse protsess lõpuni 2020. aasta esimese poolaasta jooksul," sõnas Sommer.

    Ootamatu kahjum

    Mullu jäi ABB ootamatult kahjumisse. Postimees kirjutas juunis, et see oli ettevõttele üldse esimene kahjumlik aasta alates 2000. aastast. Ettevõtte müügitulu oli aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, 185,7 miljoni asemel 182,6 miljonit eurot, kuid 13,8 miljoni eurone kasum 2016. aastal asendus 1,3 miljoni eurose kahjumiga.

    ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms tunnistas augustis Äripäevale, et kahjumiga nad arvestanud ei olnud. "See sai selgeks aasta keskel, kui mitu majanduslikku näitajat ja muutust sellele viitasid. Peamine põhjus oli allajäämine oodatud müügitulu kasvule," ütles ta.

    Mõjukas firma
    Turuosalised ei kipu ABB tegevust oma nime alt kommenteerima – tegu on arusaadavalt Eestis väga mõjuka ettevõttega. Küll räägiti Äripäevale, et päikeseenergia äri sulgemine oli töötajatele valus. "Osa neist leidis kindlasti ka ABBs uue töö, aga paljud jäid ka ilma. Mõned inimesed said päris haiget. Teatud otsused tehakse Šveitsis Exceli põhjal, kohalikku konteksti ei arvestata," ütles üks olukorraga kursis olev inimene.
    Samas sõnas Äripäevaga rääkinud ABB ametiühingu endine liige, et suvised ümberkorraldused viidi läbi korrektselt – osadele pakuti uut tööd, teised lahkusid.
    Kui vaadata ABB kvartaalseid töötajate numbreid, siis suuri kõikumisi ei paista. Esimese kvartalis töötas ABB ASis 1360 inimest, teises kvartalis 1365 ning kvartal hiljem 1335 ehk 30 võrra vähem. Samas suurusjärgus oli töötajate arv ka mullu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.