Viivika Rõuk • 13. august 2018
Jaga lugu:

ABB: sellist kahjumit me Eestis ei oodanud

ABB Eesti pidi eelmisel aastal leppima kahjumiga, mis tuli ka ettevõtte juhtidele ootamatult.

ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen.
ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen.  Foto: Raul Mee

Ettevõtte müügitulu oli aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, 185,7 miljoni asemel 182,6 miljonit eurot, aga ootamatult vaatas vastu kahjum: 13,8 miljoni eurone kasum 2016. aastal asendus 1,3 miljoni eurose kahjumiga.

ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms tunnistas, et kahjumiga nad arvestanud ei olnud. "See, et ettevõte jääb kahjumisse, sai selgeks aasta keskel, kui mitu majanduslikku näitajat ja muutust sellele viitasid. Peamine põhjus oli allajäämine oodatud müügitulu kasvule,“ ütles ta.

Nurms lükkas tagasi hüpoteesi, et kahjumi taga võis olla investeering 2016. aasta lõpul avatud uude äriteeninduskeskusesse. "Ettevõtte eelmise aasta müügitulu ulatus 183 miljoni euroni, mida oli 1% võrra vähem kui 2016. aastal. Oodatud müügitulu kasv, mis oleks taganud piisava kasumlikkuse, jäi 2017. aastal tulemata," selgitas ta.

Tänavu näeb ettevõte kasvutrendi nii kohalikul turul – toodete müügi ja teenuste äritegevuses – kui ka ekspordis. Samuti kasvab Nurmsi sõnul klientide nõudlus robotiseerimise ja taastuvate energiaallikate valdkonnas.

ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen lisas, et kogu Balti riikide turg kasvab ja nad ootavad tänavu rohkem tellimusi kui 2017. aastal. "Investeerime nii oskustesse kui ka tootmisesse. Investeeringud on vähemalt samas suurusjärgus kui eelmisel aastal," ütles ta.

Tööjõumaksud on liiga kõrged

ABB Eesti töötajate arv kasvas Äripäeva andmetel aastaga 162 inimese võrra ning keskmine palk suurenes 3 protsenti. Keskmine palgatõus eelmisel aastal Eestis ületas 6 protsenti. Keskmine palk ABB Eests töötaja kohta oli eelmisel aastal aga keskmisest tublisti suurem, 1971 eurot.

ABB Eesti eelmine juht Bo Henriksson on Äripäevale rääkinud, et Eestis on võrreldes naaberriikidega tööjõumaksud liiga suured. Ka Jukka Patrikainen kinnitas, et tööjõumaksud on Eestis kõrged. "Oleks mõistlik maksusüsteemi muuta või arendada," nentis ta.

Suurim kitsaskoht Eestis tegutsemise juures on Patrikaineni sõnul tööjõu nappus. "Eriti just erialaharidusega inimeste puudus – peame leidma võimaluse, kuidas kindlustada tulevikuks inseneride olemasolu, kes oskaksid ja tahaksid teha mehaanika-, automaatika- ja elektriala töid," ütles ta.

ABB Balti riikide personalijuht Ly Malk kinnitas, et Eestis napib sektoris vajaliku erialase väljaõppega spetsialiste ja töötajate leidmiseks tuleb ettevõttel ise palju koolitada. ABB on tema sõnul Eestis kahe aastaga palganud üle 500 töötaja, kellest enamik töötab uues ABB Grupi globaalses äriteenuste keskuses.

Konkurentidelt tööjõudu üle ei osteta, kinnitas Malk. Raskemini täidetavate ametikohtade täitmiseks kasutatakse aeg-ajalt sihtotsingut, st juhitakse potentsiaalselt sobiva kogemusega inimeste tähelepanu vabale ametikohale ning kutsutakse neid kandideerima. "Parim koostöö ettevõtte ja töötaja vahel sünnib meie kogemuste põhjal siis, kui tööst huvitatu juba värbamisprotsessi alguses ise aktiivselt samme astudes oma huvi töökoha vahetamise vastu üles näitab," ütles ta.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt