Nädala lood: kriisihõng, hävitav ilutulestik ja Apple'i raskused

Lugejate hinnangul oli üks olulisemaid artikleid sellest, et Äripäeva küsitletud ettevõtjad ja eksperdid tunnevad majanduses juba pikemat aega kriisihõngu, mis ei kao ilmselt ka uuel aastal.

Ettevõtja Armin Karu on üks neist, kel kriisimõtted peas. "Vägisi kipuvad juba mõnda aega mõttesse paralleelid 2007. aastaga," ütles Karu. "Kõik läks ülesmäge ja tundus, et kohe-kohe vallutame terve maailma," meenutas Karu ja lisas, et ka Olympicul olid siis suured plaanid, nagu teistelgi. "Tookord olid erandiks pigem need, kes kasvuplaanidele kordajaid külge ei pannud," ütles ta.

Kriisiks valmistumistki on juba tunda. Transiidiärimees Oleg Ossinovski ütles, et ülemaailmse kriisi ootuste tõttu on investeeringud tavapärasest ettevaatlikumad ning rahagi kulutatakse tagasihoidlikumalt.

Mida rääkisid Bigbanki juhatuse esimees Sven Raba, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, hulgikaubanduskontserni Eesti Talleks juhatuse esimees Kaido Padar, Oma Ehitaja juht Tiit Kuuli, Hekoteki juht Heiki Einpaul ja teised arvamusliidrid, saab lugeda pikemalt artiklist "Armin Karu: vägisi kipuvad mõttesse paralleelid 2007. aastaga".

Eesti investorite seas populaarne Apple teatas esimest korda 20 aasta jooksul, et ettevõtte käive tuleb oodatust väiksem. Investorid ehmusid ja aktsia avanes neljapäeval pea 9% miinuses.

Eesti investorid tunnistasid Äripäevale, et uudis tegi neid murelikuks, kuid aktsiate müümisele nad kindlasti ei mõtle.

Loe pikemalt artiklist "Eesti investor hoiab Apple'ist kinni nagu Warren Buffett".

Pere-ettevõtte Nurmiko aiand hävis aastavahetusel ilutulestiku tõttu.

"Meie uus aasta hakkas võimsalt, üks signaalrakett hävitas kogu meie pere elutöö. Nurmiko aiand oli 100% pereettevõte ja oma kätega ehitatud – südamega loodud," kirjutas Nurmiko omaniku Jaak Ungersoni pereliige Reeli Ungerson sotsiaalmeedias.

Loe pikemalt artiklist "Ilutulestik hävitas perefirma elutöö".

Sissetulekute kasv jätkub ning inimeste elujärg Eestis paraneb. Samas võib öelda, et pensionäridel ja üksikvanematel läheb teistest siiski kehvemini.

Regionaalselt on erinevused jätkuvalt küllaltki suured ja näiteks üksikvanemaga leibkondade sissetulekud on hoopis vähenenud, ütlesid statistikaameti analüütikud Anet Müürsoo ja Anu Õmblus Äripäeva raadiosaates "Arvude taga".

Loe pikemalt artiklist "Eestlaste majanduslik ebavõrdsus kasvab".

Kinnisvaraturg soosib suuri arendajaid, etapi kaupa arendamist ning pikka ja stabiilset raha, rääkisid kinnisvara asjatundjad.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal ütles, et arendajad peavad sel aastal tegutsema riskantsemas keskkonnas. Ebakindlust arendajate seas tekitab eelkõige sisendhindade kiire kasv, millele korterite hinnad pole veel järele jõudnud. Kliendid on aga juba praegusestki hinnatasemest ehmunud.

Teatavate korterite hinnad on Habali sõnul jõudnud ostuvõimest ette. Noored pered eelistavad ostmisega paar aastat oodata, lootes korterite taskukohasemaks muutumist. Kui varem maksid äärelinnades uusarendused 1800–2200 eurot ruutmeeter, siis nüüd on näha 2300–2400eurost ruutmeetri hinda. Seda on kliendi meelest liiga palju ja müük läheb raskemalt.

Loe pikemalt artiklist "Kinnisvaraturu väiksematel tegijatel läheb raskemaks".