Edukaim kohtutäitur teenib kuus keskmiselt 23 000 eurot kätte

Justiitsministeeriumi analüüsi järgi on Eestis praegu tegutseva 44 kohtutäituri hulgas väikseima ja suurima tulu teenijate vahe suisa 27-kordne. Kui enim tulu teeniva kohtutäituri müügitulu on aastas ligi kaks miljonit eurot, siis väikseimat tulu teeniva kohtutäituri müügitulu jääb aastas alla 100 000 euro.

Suur on erinevus ka kohtutäiturite kasumites. Kõige suuremat kasumit saava kohtutäituri maksustamisele kuuluv kasum on perioodil 2015-2017 keskmiselt 450 000 eurot aastas, samas kui mitmed kohtutäiturid on samal ajal tegutsenud kahjumiga või marginaalse kasumiga.

Kui kasumist arvestada maha nii tööjõumaksud kui ka tulumaks, selgubki, et kõige edukama kohtutäituri netosissetulek on keskmiselt umbes 23 000 eurot kuus. Seda on poole rohkem kui edukuselt järgmisel täituril, kes teenib arvestuslikult 11 500 eurot kuus kätte.

Justiitsministeeriumi täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioonis leitakse, et kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, kohtutäiturite tulud on äärmiselt erinevad, mistõttu ei suuda paljud kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita. Kohtutäiturite praktika on erinev, mis toob kaasa menetlusosaliste erineva kohtlemise. Eelnev on viinud selleni, et kogu täitesüsteem kiratseb. Süsteemi ei muuda jätkusuutlikumaks kohtutäituritele üksnes uute võimaluste otsimine täiendavate sissetulekuallikate leidmiseks. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada. Kohtutäiturite arvu tuleks oluliselt vähendada, sõltumata sellest, kas riik hakkab edaspidi ise avaliku võimu kandja nõudeid täitma või mitte.

Avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise üleandmine riigile puudutab peamiselt neid kohtutäitureid, kelle sissenõudjate seas ei ole massnõuetega erasissenõudjaid (inkassofirmad) või hüpoteeklaenude andjaid ja nende kohtutäiturite, kelle menetluses on enamikus avaliku võimu kandja nõuded. Nende täiturite suutlikkus toime tulla väheneks veelgi. Täitemenetlusregistrist nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõuded koondunud viimaste aastate jooksul kindlate kohtutäiturite kätte. Konkurents eranõuete nimel on terav. Selgelt on eristatavad kohtutäiturid, kelle sissetulek on märkimisväärselt suurem kui teistel.

Umbes pooled kohtutäiturid ei suuda täita kohtutäituri seadusest tulenevat nõuet, et vähemalt kaks aastat ametis olnud kohtutäituril peab olema vähemalt üks kohtutäituri abi. Kui mõnes suuremas büroos töötab mitu kohtutäituri abi, siis üle pooltel kohtutäituritest kohtutäituri abi puudub.

Justiitsministeerium tõi kontseptsioonis ka välja, et mitmed kohtutäituri bürood on teadaolevalt juba praegu majanduslikes raskustes ja tegutsevad toimetuleku piiril, seda kinnitavad ka kohtutäiturite tuludeklaratsioonide andmed. Avaliku võimu kandja nõuete oluline vähenemine toob tõenäoliselt kaasa mitmete raskustes kohtutäiturite tegevuse lõpetamise ja büroode sulgemise, halvemal juhul võib järgneda ka osade kohtutäiturite maksejõuetus ja pankrot.

Hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest ei suudaks avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise riigile üleandmise korral enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt võiks edaspidi jääda Harju tööpiirkonda kuus, Pärnu tööpiirkonda kaks ning Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi neli kohtutäiturit. Kokku seega praeguse 44 asemel 16 kohtutäiturit.