Jaga lugu:

Edukaim kohtutäitur teenib kuus keskmiselt 23 000 eurot kätte

Kohtutäituri kellanupp.  Foto: Erik Prozes

Üks Eesti kohtutäitur eristub kolleegidest sellega, et tema keskmine netosissetulek ületab 20 000 eurot kuus, samas kui edukuselt järgmisel on see poole väiksem ning paljud bürood toimetavad üldse ellujäämise piiril.

Justiitsministeeriumi analüüsi järgi on Eestis praegu tegutseva 44 kohtutäituri hulgas väikseima ja suurima tulu teenijate vahe suisa 27-kordne. Kui enim tulu teeniva kohtutäituri müügitulu on aastas ligi kaks miljonit eurot, siis väikseimat tulu teeniva kohtutäituri müügitulu jääb aastas alla 100 000 euro.

Suur on erinevus ka kohtutäiturite kasumites. Kõige suuremat kasumit saava kohtutäituri maksustamisele kuuluv kasum on perioodil 2015-2017 keskmiselt 450 000 eurot aastas, samas kui mitmed kohtutäiturid on samal ajal tegutsenud kahjumiga või marginaalse kasumiga.

Kui kasumist arvestada maha nii tööjõumaksud kui ka tulumaks, selgubki, et kõige edukama kohtutäituri netosissetulek on keskmiselt umbes 23 000 eurot kuus. Seda on poole rohkem kui edukuselt järgmisel täituril, kes teenib arvestuslikult 11 500 eurot kuus kätte.

Kasumiedetabeli kümnendal kohal oleva isiku neto kuusissetulek on keskmiselt 5700 eurot.

Kohtutäiturite tulud ei ole isikustatud.

Täituri netosissetulek võiks kuus olla vähemalt 4000 eurot

Justiitsministeerium leiab täitemenetluse efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks koostatud täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsioonis, et kohtutäituri netosissetulek võiks hinnanguliselt olla tasemel alates 4000 eurot kuus. Seda arvestades teiste õigusvaldkonna vabakutsete esindajate, nagu näiteks advokaadid, notarid ja pankrotihaldurid, sissetulekute tasemeid. Ministeeriumi hinnangul ei pruugi 4000 eurost allapoole jääv netosissetulek kohtutäiturit piisavalt motiveerida ametipidamisega kaasnevaid vajalikke riske ja vastutust võtma.

Kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) peab 4000 euro netosissetuleku teenimiseks peab olema vähemalt ca 85 000 eurot aastas. Selliseid kohtutäitureid on praegu aga 44st vaid 17.

Arvestades, et kõigil kohtutäituritel, eriti maapiirkondade kohtutäituritel, ei pruugi olla sama kõrgeid ootusi kasumi teenimisel ja langetades sellel eeldusel netosissetuleku lävendi vähemalt 3000 eurole (tulult peab kohtutäitur maksma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ka tulumaksu), siis sellisel juhul peaks kohtutäituri kasum (tulu, millelt on maha arvatud bürookulud) olema aastas vähemalt 62 000 eurot. Üle 62 000 euro kasumit teenivaid kohtutäitureid, kes võiksid väiksema tuluootuse korral tegevust jätkata, oli 2017. aastal Eestis kokku 23.

Vähemalt 2000 euro ja suurema kuu netosisetuleku korral, peab kohtutäituri kasum olema vähemalt 41 000 eurot aastas. Üle 41 000 euro kasumit teenivaid kohtutäitureid oli 2017. aastal Eestis kokku 29.

Eratäitesüsteem annab praegu tööd kokku umbes 300 inimesele.

Loe lisaks: "Kohtutäituriture kukrud tühjenevad"

Süsteem kiratseb

Justiitsministeeriumi täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioonis leitakse, et kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, kohtutäiturite tulud on äärmiselt erinevad, mistõttu ei suuda paljud kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita. Kohtutäiturite praktika on erinev, mis toob kaasa menetlusosaliste erineva kohtlemise. Eelnev on viinud selleni, et kogu täitesüsteem kiratseb. Süsteemi ei muuda jätkusuutlikumaks kohtutäituritele üksnes uute võimaluste otsimine täiendavate sissetulekuallikate leidmiseks. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada. Kohtutäiturite arvu tuleks oluliselt vähendada, sõltumata sellest, kas riik hakkab edaspidi ise avaliku võimu kandja nõudeid täitma või mitte.

Avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise üleandmine riigile puudutab peamiselt neid kohtutäitureid, kelle sissenõudjate seas ei ole massnõuetega erasissenõudjaid (inkassofirmad) või hüpoteeklaenude andjaid ja nende kohtutäiturite, kelle menetluses on enamikus avaliku võimu kandja nõuded. Nende täiturite suutlikkus toime tulla väheneks veelgi. Täitemenetlusregistrist nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõuded koondunud viimaste aastate jooksul kindlate kohtutäiturite kätte. Konkurents eranõuete nimel on terav. Selgelt on eristatavad kohtutäiturid, kelle sissetulek on märkimisväärselt suurem kui teistel.

Üle poolte kohtutäituritest ei suudaks edasi majandada

Umbes pooled kohtutäiturid ei suuda täita kohtutäituri seadusest tulenevat nõuet, et vähemalt kaks aastat ametis olnud kohtutäituril peab olema vähemalt üks kohtutäituri abi. Kui mõnes suuremas büroos töötab mitu kohtutäituri abi, siis üle pooltel kohtutäituritest kohtutäituri abi puudub.

Justiitsministeerium tõi kontseptsioonis ka välja, et mitmed kohtutäituri bürood on teadaolevalt juba praegu majanduslikes raskustes ja tegutsevad toimetuleku piiril, seda kinnitavad ka kohtutäiturite tuludeklaratsioonide andmed. Avaliku võimu kandja nõuete oluline vähenemine toob tõenäoliselt kaasa mitmete raskustes kohtutäiturite tegevuse lõpetamise ja büroode sulgemise, halvemal juhul võib järgneda ka osade kohtutäiturite maksejõuetus ja pankrot.

Hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest ei suudaks avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise riigile üleandmise korral enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt võiks edaspidi jääda Harju tööpiirkonda kuus, Pärnu tööpiirkonda kaks ning Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi neli kohtutäiturit. Kokku seega praeguse 44 asemel 16 kohtutäiturit.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum