Allan Rajavee • 25. jaanuar • 4 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Ilutulestiku müüjad: pürotehnika pole luksuskaup

Kui riigikogu täidab päästeliidu soovi rakendada pürotehnikale luksusmaks, siis võib lisanduda peamiselt aastavahetusel lastavate rakettide hinnale kuni 1 euro.   Foto: EGERT KAMENIK

Päästeliit andis riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle petitsiooni, kus soovivad kehtestada pürotehnikale luksusmaksu, mis laekuks liidu eelarvesse. Pürotehnika jaemüüjad ei leia, et nende kaup liigitub luksuskauba hulka, ja tunnevad, et neid plaanitakse põhjendamatult rünnata maksumalakaga.

„Ma küsin, kas 5eurone rakett on luksus?“ küsis ettevõtte Hansa Ilutulestikud juhatuse liige Kalle Tüür. Jaemüügi eest vastutav Tüür kardab, et luksusmaks muudab pürotehnika alkoholisarnaselt piiri taga ostlejate meeliskaubaks. „Teoorias võib tulevikus tekkida Lätis piiri äärde samasugune kauplus, mis müüb odavamalt pürotehnikat, ja Eesti kaotab sel juhul ka tollimaksu, mida praegu maksame,“ selgitas Tüür.

Viljandimaal tegutseva ettevõtja sõnul pole enam Eestil ja Lätil vahet, sest poes käiakse alati lõunanaabri juures. Seetõttu näitasid Tüüri sõnul juba möödunud jõulud ja aastavahetus, et juba praegu tuukse väga palju pürotehnikat Poolast. „Riik paneb ettevõtetele maksud peale, aga need kotikaupmehed, kes toovad tohtu koguse Poolast, nende jaoks on see ju ainult vesi nende veskile,“ märkis Tüür.

Sellepärast ei näe Tüür, miks peab riik panema pürotehnika jaemüüjad nii ebavõrdsesse seisu lõunanaabritega ja soodustama ohtliku varimajanduse teket. Eriti, et Tüüri sõnul pole ilutulestikuga suuri õnnetusi juhtunud.

Nurmiko juhtum lõi fooni

Ka päästeliidu nõukogu liige Toomas Sillamaa tõdeb pressiteates, et pürotehnika pole tuleõnnetuste suurim põhjustaja, kuid tema hinnagul on tegemist siiski ohuallika ja luksuskaubaga. „Aastavahetusel ja muudel tähtpäevadel (ilustulestiku – toim) taevasse tulistamine on ohuallikas, mille tagajärgedega peavad tegelema ka vabatahtlikud päästjad,“ märkis Sillamaa.

Ta tõi näiteks selle aasta esimestel päevadel toimunud traagilise tulekahju, mis sai alguse signaalraketist. „Nurmiko aiandi põlengule Harjumaal reageerisid lisaks kutselistele Alansi, Hüüru, Rae, Saku ja Tõdva vabatahtlikud päästjad. Ka aiandi perenaine, kelle pere elutöö hävitas üks aastavahetusel lendu lastud rakett, tegi üleskutse piirata rakettide ja ilutulestiku kasutamist,“ selgitas Sillamaa.

Pürotehniku viienda kategooria kutsetunnistusega Kalle Tüüri sõnul on Nurmiko juhtumi kasutamine ettekäändena meelevaldne. „Proovitakse asja panna ühte patta, kuid ilutulestiku jaemüügiga tegelevad ettevõtted ei tegelegi signaalrakettide müügiga. Praegu üritatakse midagi välja imeda,“ arvas Tüür.

Tekitame kultuuri

Ettevõtjat paneb imestama, et päästjad lähevad selle probleemiga riigikokku. „Minu meelest peaks sellele eelnema arutelu, mida saaksime koos õnnetuste vältimiseks ära teha, ja kui lahendust ei leita, siis hakkame tülitama riigikogu,“ leidis Tüür. Tema väitel pürotehnikute poole sel teemal pöördutud pole.

Pürotehnikute liit, kuhu kuulub ka Tüür, tegeleb aktiivselt pürotehnikaga tekkinud õnnetuste analüüsimise ja õnnetuste vältimisega. „Ka sel aastal on pürotehnikute liidul plaan tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega ja seeläbi väheneb nii õnnetuste arv kui ka ebasobival ajal paugutamine. Ühesõnaga hakkab tekkima ilutulestikukultuur,“ sõnas Tüür.

Tema hinnangul on pürotehnika müük niigi hästi reguleeritud. Tüür tuletas meelde, et 2017. aastal jõustus lõhkematerjaliseaduse muudatus, mis vähendas jaemüüki lubatud pürotehnika kaliibrit ja ilutulestiku pürotehnilise aine hulk vähenes toote kohta 5000 grammilt 3000 grammile. „Seda kõike tehti ohutuse eesmärgil,“ tuletas Tüür meelde.

Tani: riik rikuks saavutatud tasakaalu

Arniko ilutulestikukeskuse juhataja Eduard Tani hinnangul pole riik erilisi piiranguid pürotehnika müügile seadnud. „Luksusmaks on väga huvitav idee ja järgib siin ühe partei mentaliteeti,“ märkis Tani. Tema hinnangul hakkab kuni eurone juurdehindlus ebavõrdselt kasvatama just odavamate toodete hindasid.

„Pakk säraküünlaid maksab praegu 40 senti, luksusmaksu rakendudes hakkaks see maksma 1,40. See on ju absurdne,“ tunnistas Tani. Seejuures ei müü Arniko pürotehnikat mitte üksnes Eestis, vaid ka naaberriikides Lätis ja Soomes. „Kus see maks siis hakkab realiseeruma? Maale tuues või jaemüügis? Kuidas seda kontrollitakse?“ küsis Tani.

Seetõttu kahtleb ettevõtja, et keegi hakkab suhteliselt madala tulumääraga maksu tasumist väga valvama. „Siis loomulikult Eesti konkurentsivõime kannatab – kui maks suureks läheb, võib rakette sealt samast Läti alkopoe kõrvalt osta,“ tõdes Tani.

Tema sõnul on õhus endiselt palju küsimusi, kuid üks on Tani sõnul selge: “On absurne maksustada kaupu, millele tarbija kulutab keskmiselt 40 eurot, ja öelda, et see on luksmaks,“ toonitas Tani. Tema hinnangul maksavad poes püksid ka rohkem kui ostukeskuste fuajeedes müüdavad raketid.

1355 toetusallkirja kogunud päästeliidu petitsioonis tõdetakse, et luksusmaksust saadavat tulu kasutaks päästeliit eelkõige ennetustöö tegemiseks ja ühingute valmisoleku hoidmiseks. Praegu pole see päästeliidu sõnul piisav, mistõttu lisainvesteeringute vajadus aastateks 2020–2023 on 12 608 000 eurot.

Eduard Tani nõustus, et loomulikult vajavad vabatahtlikud päästjad lisaraha, kuid see võiks tulla siiski tavapärasest maksutulust. „Pürotehnika müüjad maksavad riigile igal aastal sadu tuhandeid eurosid ehk oleme ettevõtte nagu iga teine,“ märkis Tani.

Seetõttu ei mõista ta, miks peab riik juba niigi korrektselt ja korralikult maksustatud ettevõtlusvaldkonna tasakaalu rikkuma. „Looduses ja majanduses on mingi tasakaal loodud. Kui seda tasakaalu rikume, siis on ilmne näide alkohol. Sel puhul on kõige paremini näha, mis saab siis, kui tasakaalu rikkuda,“ sõnas Tani.

Päästeamet: e-kauplusest ostetud pürotehnika on risk

Päästeameti demineerimiskeskuse nõuniku Arno Pugoneni hinnangul on kõige suurem risk soetada rakette e-kauplustest.

"Peamine risk seisneb selles, et teistest riikidest või ka e-kaubandusest tellitud pürotehnika puhul ei tea kunagi, kas see ka kontrollitud on. Kahtlase päritoluga või seisnud tooted võivad käituda ettearvamatult ja põhjustada ränkade tagajärgedega õnnetusi," märkis Pugonen.

Samuti toonitas ta, et pürotehnikat tohib müüa ainult loaga edasimüüja ja selle transportimisel rakenduvad eraldi reeglid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt