Jaga lugu:

Eesti vanimal pangal kõrge rahapesurisk

Tallinna Äripanga juhatuse liikmed Sergei Elošvili (vasakul) ja Andrei Žukov (paremal) endise kaitsepolitsei juhi ja siseministri Jüri Pihli matustel.  Foto: Liis Treimann

Finantsinspektsiooni riskihinnangus Tallinna Äripangale viidati teiste riskide seas kõrgele rahapesuriskile, mis tulenes panga ärimudelist ning väga suurest mitteresidentidest klientide osakaalust.

Äripäeval õnnestus tutvuda 2017.a lõpust pärinevat finantsinspektsiooni järelvalvelise hinnanguga Tallinna Äripangale, milles järelevalveasutus nimetas kõrge riskiga nii panga juhtkonna tegevust, sisekontrollisüsteemi, krediidiriski, kui ka operatsiooniriski. Kõrgest operatsiooniriskist tuleneb finantsinspektsiooni hinnangul omakorda kõrge rahapesurisk.

Kui pank teenis 2017.a keskmise ja kõrge riskitasemega mitteresidentidest klientide teenindamisest netotulu üle 3 miljoni euro, siis samal perioodil oli Tallinna Äripanga Grupi netokasum intressitulult, teenustasudelt ja finantstehingutelt kokku ligi 6 miljonit eurot.

Offshore-klientidest hoiustajate osakaal märkimisväärne

Hoiuste maht oli Äripangas 2017.a lõpus 192 miljonit eurot, millest ligi viiendik kuulus offshore klientidele. Kokku moodustas mitteresidentide hoiuste osakaal kõikidest hoiustest üle poole ehk 51 protsenti. Aasta varem oli olukord veelgi drastilisem – offshore klientide osakaal oli 25 protsenti kõikidest hoiustajatest ning mitteresidentide osa oli kokku 62 protsenti.

Finantsinspektsioon tõi välja, et mitteresidentide teenindamisele suunatud äristrateegiast tulenevalt on pank äärmiselt haavatav makseteenusel põhinevale rahapesule nn. kihistamise faasis.

Kihistamise faasis sooritatakse erinevaid finantsoperatsioone, mille eesmärgiks on muuta ebaseaduslikult saadud raha jälitamine nii keeruliseks kui võimalik.

Finantsinspektsiooni hinnangul on ka Äripanga reputatsioonirisk kõrge. Reputatsioonirisk on kahjumite tekkimise risk panga klientide ja äripartnerite arvu vähenemise tõttu, samuti panga finantssuutlikkusest, pangateenustest, aktsionäride imagost ja panga juhtkonnast negatiivse maine tekkimise risk.

Üldjuhtimise ja sisekontrollisüsteemi koondhinne nõrk

Äripanga üldjuhtimisele ja sisekontrollisüsteemile antud koondhinne oli nõrk ning finantsinspektsioon märkis, et riskitaluvuse kehtestamata jätmisel ei pruugi panga juhtimiskorraldus olla vastavuses krediidiasutuste seaduse paragrahviga, mis kohustab juhatust kindlaks määrama riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa.

Samuti käskis järelevalveasutus Äripangal suurendada likviidsuspuhvrit, kuna see pole piisav, tulemaks toime stsenaariumites ettenähtud kriisiolukordades.

„Kuna pole selge, millisele konkreetsele finantsinspektsiooni dokumendile te toetute oma päringu esitamisel, siis ei saa pank ka vastata, millises konkreetses valdkonnas ja milliseid muudatusi ja tegevusi on pank praeguseks ette võtnud,“ kirjutas Tallinna Äripanga juhatuse esimees Igor Novikov.

Lisaks juhtis Novikov tähelepanu asjaolule, et finantsinspektsiooni järelevalvelised hinnangud on konfidentsiaalsed.

Äripäeva viite peale, et küsimused baseeruvad finantsinspektsiooni järelevalvelisele hinnangule 2017.a detsembrist, mistõttu ei tohiks olla ka vastamiseks takistust, pangalt enam vastust ei tulnud.

Mitteresidentide osakaalu pankadele ette ei kirjutata

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et konkreetse pangaga seotuid asjaolusid ei ole neil võimalik kommenteerida. Üldisemalt küsimustele vastates, lausus Nõmm, et finantsinspektsioon ega ka õigusakt ei kirjuta pankadele ette, milline on konkreetne lubatav mitteresidentide osakaal. Mitteresidendid, nagu ka residendid, on tema sõnul väga erineva riskikaaluga ning panga süsteemid ja kontrollid peavad tagama selle, et tehakse kõik mõistlik, et klient, sealhulgas mitteresident ja tema äritegevus tuvastada.

„Kahtlemata on seda distantsilt keerulisem teha, kuna „koduseid“ olusid on lihtsam hinnata (läbipaistvus, keskkonna tundmine, registritele juurdepääs jne). See asjaolu determineerib ka selle, miks mitteresidentide osakaal panganduses on üheks riskiindikaatoriks. Kui süsteemid ja kontrollid ei suuda piisava täpsusega kliendi tegevust tuvastada, siis pank sellist klienti teenindada ei saa,“ ütles Nõmm.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on varem rääkinud, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele kaasaitamine on finantsinspektsiooni üks strateegilisi prioriteete. Selleks rakendab inspektsioon riskipõhist järelevalvet ning üheks riskimarkeriks rahapesu tõkestamise valdkonnas on mitteresidentide osakaal.

Mõningad muutused on toimunud

Äripanga eelmise aasta üheksa kuu vahearuandes nenditakse, et 2017.a lõpuga võrreldes kahanes Äripanga Grupi bilansimaht 7,2 protsenti ning hoiuste maht vähenes 9,2 protsendi võrra.

„Languse peamiseks põhjuseks on klientidele võlgnevuste ehk klientide hoiuste kahanemine seoses panga uuendatud AML (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise) poliitikaga, mille tulemusena vaadati üle ärisuhted mitteresidentidest klientidega,“ tõdetakse panga vahearuandes.

Eelmise aasta suvel lahkusid Äripanga juhatusest Valeri Haritonov ja Tatjana Levitskaja. Juhatusse edasi jäänud ning ka panga omanikeringi kuuluvate Andrei Žukovi ning Sergei Elošvili kõrval tuli juulis juhatusse Igor Novikov. Juhatuse värskeim liige on selle aasta algusest Aivar Luik.

Pangal pikk ja kirev ajalugu

Tallinna Äripank on vanim tegutsev pank Eestis, mille asutasid 1991. aastal nn liidulise alluvusega tehased. Väikepanga juhid ja omanikud hoiavad madalat profiili ning reeglina nad kommentaare, ka makromajanduslikke, andma ei kipu.

Äripanga äri on seotud peamiselt Venemaaga, aastaid olid nad tihedalt seotud Vene riigifirma Almazjuvelireksport äri ja tippjuhtidega. Kaheksa aasta eest kirjutas Äripäev, et üle poole Äripanga aktsiate omanikest peidab ennast sisuliselt varifirmade taha. Praeguseks on omanikeringi jäänud kaks offshore firmat.

Äripanga suurim aktsionär ning ka panga juhatusse kuuluv Andrei Žukov pidi finantsinspektsiooni survel olema aastatel 2006-2009 juhatusest väljas.

Inspektsiooni tollane juht Raul Malmstein ütles Eesti Päevalehele, et Äripanga omanike ja nende äride läbipaistvusega pole kõik korras. Kummalised äritehingud, variisikud ja segased suhted. Näiteks juhtis Žukovile kuuluvaid firmasid isik, kelle tööülesandeid lähemal vaatlusel ei saanud kirjeldada teistmoodi kui autojuhi omasid.

Eelmise aasta detsembris kirjutas Äripäev Vahur Krafti huvist saada Äripanga juhiks ning sellest, et Äripank on ka müügis.

Äripank on sunnitud välja mõtlema, kuidas edasi minna, rääkisid Äripäeva allikad. Nimelt tegi finantsinspektsioon Tallinna vanalinnas asuvas pangas kontrolli ja koostas Äripäeva ühe allika sõnul paarisajaleheküljelise ülevaate, oodates pangalt puuduste kõrvaldamist. Äripäeva teada peab inspektsioon pangas probleemseks mitteresidentide äri. See võib tähendada näiteks uut äriplaani, juhi või omanike vahetamist.

Äripäeva hinnangul on Äripank väärt umbes 15 miljonit eurot, kuna panga riskitase ja omanikestruktuur on olnud läbi aegade segane.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm

„Finantsinspektsioon hindab regulaarselt pankade kapitaliseeritust ja vähemalt kord aastas koostatakse järelevalveline hinnang, mille käigus hinnatakse riskide suurust ja nende kaetust omavahenditega. Vajadusel nõuab finantsinspektsioon riskide katteks täiendavat kapitali juurde. Sellisele riskikontrollile võivad eelneda/järgneda spetsiifilised kontrollid (sh kohapealsed kontrollid), mis hõlmavad konkreetseid valdkondi ning mida vastavas riskihinnangus käsitletakse, teie küsimuse puhul näiteks kontrolle rahapesu tõkestamise valdkonnas.

Lisaks kapitalinõuetele on finantsinspektsioonil võimalik valida ka muu järelevalvemeede. Näiteks oludes, kus võetav risk ei ole aktsepteeritav, asume esmalt pangaga diskussiooni riskide vähendamise suunal (või ka riskikontrollide suurendamise suunal, kui need võimaldavad riske paremini juhtida). Kui see tulemusi ei anna, siis järgnevad muud sunnimeetmed, milleks võib olla ettekirjutus, rahatrahv jne või äärmisel juhul, kui rikkumised on olulised või ulatuslikud, ka tegevusloa kehtetuks tunnistamine.“

Kes on kes

Tallinna Äripanga juhatuse liikmed: juhatuse esimees Igor Novikov, Andrei Žukov, Sergei Elošvili ja Aivar Luik

Nõukogu liikmed: nõukogu esimees Madis Kiisa, Alexander Larionov, Hannes Mädo, Sergey Gornyy, Veiko Veskiväli

Suurimad aktsionärid:

Leonarda Invest AS (Andrei Žukov) – 48,45%

Grand Marketing AS (Sergei Gornyy -66,67% ning firmade kaudu Sergei Elošvili – 33,33%) – 9,8%

Statik LTD – 9,66%

Danasano AS (Plycado Investments Ltd.) – 9,65%

Asparagos OÜ (firmade kaudu Andrei Žukov, Sergei Elošvili ja Tatjana Levitskaja) – 9,57%

Tatjana Levitskaja – 4,76%

Allikas: Äriregister

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum