Keskvalitsus viis valitsemissektori miinusesse

Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 120,2 miljoni euroga, defitsiidiga lõpetas eelmise aasta vaid keskvalitsuse allsektor.

Seevastu kohalike omavalitsuste allsektori koondeelarve oli ülejäägis 43,7 miljoni euroga ja sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk suurenes teist aastat järjest jõudes 72,6 miljoni euroni.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2018. aasta lõpuks veidi üle kahe miljardi euro, mis oli 2017. aastaga võrreldes ca ühe protsendi võrra väiksem. Keskvalitsuse võlg küll suurenes, kuid võlg kohalike omavalitsuste allsektoris vähenes. Keskvalitsuse koguvõlg oli 2018. aasta lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot, millest 981 miljonit eurot moodustasid kohustused teiste allsektorite vastu.

Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes oli 54%. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga 2%. Keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja ettevõtete välja antud pikaajaliste võlakirjade maht oli 2018. aasta lõpus 48,5 miljonit eurot ning see vähenes aastaga 51%.

Kohalike omavalitsuste allsektori koondvõlg vähenes 2017. aastaga võrreldes 3% ning oli 2018. aasta lõpus 0,7 miljardit eurot. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 12% ja laenudega seotud kohustused vähenesid 0,3%. Kohustused välismaailma vastu moodustasid 23% kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.