Majandusel läheb hästi, aga pead vaevab eksport

Jätkuvalt on ekspertide paneeli hinnangul Eesti kõige tõsisemad majandusprobleemid oskustööjõu puudus ja vähene innovatsioon. Võrreldes varasemaga on nende probleemide raskusaste langenud. "Kuigi meie suurimate majandusarengu pidurite raskusaste on langenud, siis on kiiresti kasvanud probleem, mis puudutab kaubandustõkkeid ekspordile. Eesti jaoks võib see muutuda edaspidi järjest suuremaks probleemiks, kuna meie majandus sõltub suuresti ekspordist," märkis Reede.

Euroala majanduskasvu pidurdavad nii protektsionismi ilmingud kui ka Brexit ning ebakindlus, mis tuleneb Hiinast ja mitmest teisest areneva majandusega riigist.

Perede hinnang oma majandusolukorrale on paranenud ning suurem osa neist (56%) hindas, et nende majanduslik olukord on sama kui aasta tagasi. Lisaks on perede tulevikuootused oma majandusolukorra suhtes muutunud positiivsemaks. 29% küsitletute hinnangul on nende pere majandusolukord järgmisel aastal parem, 54% vastanute hinnangul jääb olukord samaks ja 11% prognoosis halvenemist.

Kui eelmise aasta lõpus hindasid eksperdid investeeringute olukorda suuresti heaks, siis nüüd peetakse olukorda rahuldavaks. Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid märtsis jätkuvalt heaks ning seda juba kolmandat aastat järjest.

Võttes kokku 2018. aasta, tõusis tarbijahinnaindeks 3,4% ning selle suurim mõjutaja oli eluase, mis andis kogutõusust veerandi. Eluaseme komponentidest kallinesid kõige enam elekter (10,9%), tahkekütused (15,3%) ja üürid (7%). Hindade kogutõusust andis viiendiku mootorikütus ning veel viiendiku toit ja mittealkohoolsed joogid. Seejuures kallines bensiin 12,3% ja diislikütus 11,4%.

Ühtlasi tõusis möödunud aastal keskmine brutopalk kõikidel tegevusaladel, ent kiirem palgakasv oli hariduse (13,1%), kaubanduse (10,8%) ning veevarustuse, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2%). Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot.