Jaga lugu:

Majandusel läheb hästi, aga pead vaevab eksport

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede näeb kasvavat probleemi, mis puudutab kaubandustõkkeid ekspordile.  Foto: Liis Treimann

Vaatamata sellele, et Eesti majandus on kasvanud mitu kvartalit järjest heas tempos ja positiivset jätku oodatakse, valmistab aina suuremat muret eksport, millest sõltume palju.

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringust selgub, et Eesti majanduse olukord on olnud seitse kvartalit järjest hea ning selle aasta esimestel kuudel positiivsed arengud jätkusid, kuid aeglasemas tempos.

Värske statistika näitab, et Eesti majandus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 4,2%. See on suurendanud nii ettevõtete kui ka perede kindlustunnet ning tugevdanud nende investeerimisvalmidust. Samas on sel aastal võimalik kuni ühe protsendipunktiline majanduskasvu aeglustumine võrreldes eelmise aastaga (3,9%).

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on jätkunud stabiilne ja tasakaalustatud areng, mis on mõjutanud elanike tulude kiiret kasvu ning ka aktiivsust tööturul uute kohtade loomisel. "Kiire palgakasv on jõudnud ka meie jaekaubandussektorisse, mis on viimasel ajal märgatavat kasvu näidanud," lisas ta.

Eksport vaevab pead

Jätkuvalt on ekspertide paneeli hinnangul Eesti kõige tõsisemad majandusprobleemid oskustööjõu puudus ja vähene innovatsioon. Võrreldes varasemaga on nende probleemide raskusaste langenud. "Kuigi meie suurimate majandusarengu pidurite raskusaste on langenud, siis on kiiresti kasvanud probleem, mis puudutab kaubandustõkkeid ekspordile. Eesti jaoks võib see muutuda edaspidi järjest suuremaks probleemiks, kuna meie majandus sõltub suuresti ekspordist," märkis Reede.

Euroala majanduskasvu pidurdavad nii protektsionismi ilmingud kui ka Brexit ning ebakindlus, mis tuleneb Hiinast ja mitmest teisest areneva majandusega riigist.

Tarbija optimism suureneb

Perede hinnang oma majandusolukorrale on paranenud ning suurem osa neist (56%) hindas, et nende majanduslik olukord on sama kui aasta tagasi. Lisaks on perede tulevikuootused oma majandusolukorra suhtes muutunud positiivsemaks. 29% küsitletute hinnangul on nende pere majandusolukord järgmisel aastal parem, 54% vastanute hinnangul jääb olukord samaks ja 11% prognoosis halvenemist.

Kui eelmise aasta lõpus hindasid eksperdid investeeringute olukorda suuresti heaks, siis nüüd peetakse olukorda rahuldavaks. Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid märtsis jätkuvalt heaks ning seda juba kolmandat aastat järjest.

Eluase mõjutas enim tarbijahinnaindeksit

Võttes kokku 2018. aasta, tõusis tarbijahinnaindeks 3,4% ning selle suurim mõjutaja oli eluase, mis andis kogutõusust veerandi. Eluaseme komponentidest kallinesid kõige enam elekter (10,9%), tahkekütused (15,3%) ja üürid (7%). Hindade kogutõusust andis viiendiku mootorikütus ning veel viiendiku toit ja mittealkohoolsed joogid. Seejuures kallines bensiin 12,3% ja diislikütus 11,4%.

Ühtlasi tõusis möödunud aastal keskmine brutopalk kõikidel tegevusaladel, ent kiirem palgakasv oli hariduse (13,1%), kaubanduse (10,8%) ning veevarustuse, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2%). Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum