Euroopa-USA tollisõda: pikka nimekirja lisati ketšup ja külmutatud kala

"Euroopa ettevõtted peavad saama konkureerida ausatel ja võrdsetel tingimustel ja meie peame seisma meie tööstusele ühtlase tegutsemisvälja tagamise eest," ütles kaubandusvolinik Cecilia Malmström Euroopa Komisjoni pressiteate vahendusel.

Malmströmi sõnul ei taha Euroopa siiski laskuda vastastikusse tollide määramisse. "Need meetmed võetakse kasutusele siis, kui muud võimalust ei jää. Usun, et dialoogi abil saavad EL ja USA sellele tülile lõpu teha," lisas ta.

Nimekiri on pikk, seal on kõike alates lennukitest ja kemikaalidest kuni toiduaineteni. Kokku 20 miljardi euro ulatuses USA importkaupadele tolle taotlev EL teeb sellega vastusammu. USA president Donald Trump tegi aprilli algul ettepaneku kehtestada Euroopa Liidule tollitariifid kaupadele helikopteritest juustudeni selle eest, et Euroopa Liit toetas subsiidiumidega lennukitootjat Airbusi.

Tegeliku meetmete suuruse peab kõigepealt kinnitama Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO heakskiit vastumeetmetele tuleb Euroopa Liidu puhul tõenäoliselt 2020. aasta märtsis, USA puhul juba tänavu suvel.

Uue tollisõja taga on WTO otsused, mille järgi andsid nii Euroopa Liit kui ka USA oma suurimatele lennukitootjatele – Airbusile ja Boeingule – suures ulatuses keelatud riigiabi.

Märtsi lõpus teatas WTO, et USA tehtud maksusoodustuste tõttu sai kannatada Airbusi A320neo ja A320ceo lennukite müük. Selle rikkumise eest võibki EL kehtestada tolle, kuid ainult saadud kahjuga proportsionaalselt. Aastatel 2006–2040 peaks Boeing soodustuste näol saama ühtekokku 6 miljardit dollarit.

Mullu mais otsustas sama organisatsioon, et Euroopa Liit andis omakorda miljarditesse ulatuvat abi Airbusi mudelitele A380 ja A350. USA kaubandusminister Robert Lighthizer on Financial Timesi vahendusel öelnud, et Boeingule ja Airbusile antud abi ei ole omavahel võrreldavas suuruses.