Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Tallinna Sadama altkäemaksuloos ilmnesid mahlakad detailid

Prokuratuur avas täna Tallinna Sadama altkäemaksusüüdistuse detaile, mis sisaldasid näilikke tehinguid, varjatud huve ja ka riigihangetega vangerdamist. Ükski kohtualune end süüdi ei tunnistanud.

Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistuse järgi võttis kopsakaima altkäemaksusumma vastu sadama eksjuht Allan Kiil.  Foto: Liis Treimann

Riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Denis Tšasovskih pidasid täna Tallinna Sadama kohtuistungil avakõne. Süüdistus jaguneb nelja vaatusesse, mis kirjeldavad erinevate isikute vahel altkäemaksu pakkumisi ja vastuvõtmisi ning ka rahapesu.

Esimene vaatus: Kuidas Kiil ja Kaljurand võtsid altkäemaksu Eno Saarelt

HTG Invest oli olnud juba mõnda aega Tallinna Sadama pikaajaline lepinguline partner. Ometigi selgus prokuröride sõnul, et HTG Investi tolleaegne juhatuse liige Eno Saar ja Tallinna Sadama eksjuhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand jõudsid aastatel 2008–2009 üksmeelele, et Saar annab sadama eksjuhtidele altkäemaksu selle eest, et tema ettevõte saaks Tallinna Sadamaga pikaaegsed lepingud.

Sõlmiti näiteks leping, millega anti HTG Investile üle sildumisõigus Vanasadamas. Leping sõlmiti ja seda pikendati riigihanget korraldamata, kuigi seaduse järgi pidanuks partneri leidma hankega.

Saar andis Kiilile ja Kaljurannale kokku altkäemaksu üle 300 000 euro. Vara üleandmisele aitas kaasa Kiili noorpõlvesõber ja naabrimees Toivo Promm ja ASi HTG Partner juhatuse esimees Valdo Õunap. Nimelt sõlmisid Saar ja Promm oma ettevõtete vahel näilise lepingu, millega liigutati altkäemaks ühe ettevõtte kontolt teise peale. Kiilile mõeldud altkäemaks jäi Prommi ettevõtte OÜ Bone Invest kontole, kuid Promm kasutas seda vastavalt Kiili juhistele.

Kaljurannale mõeldud altkäemaks liikus Saare ettevõtte kontolt samuti Prommi ettevõttesse, sealt aga liigutati raha edasi Valdo Õunapi firmade kontodele.

Süüdistatav Tõnis Pohla (eestpoolt teine) läks eile kohtusaalis vahepeal TS Laevade kaitsja jutu peale nii närvi, et kohtunik pidi teda korrale kutsuma.   Foto: Liis Treimann

Teine vaatus: Kuidas Kiil ja Kaljurand võtsid altkäemaksu Pohlalt ja Raadilt

Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatakse ettevõtjaid Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi altkäemaksu andmises. Pohla oli Baltic Maritime Logistics Groupi nõukogu esimees ja Raad Esteve Terminal ASi juhatuse liige. Peale kahtlustuse saamist lahkusid Pohla ja Raad ettevõtete juhtorganitest.

Sisuliselt andsid Pohla ja Raad süüdistuse järgi Kiilile ja Kaljurannale altkäemaksu sama skeemi järgi, nagu eespool kirjeldatud. Ka nende mõlema ettevõtted olid olnud Tallinna Sadama pikaaegsed lepingupartnerid. Kusjuures Pohla pakkus altkäemaksu nii Kiilile ja Kaljurannale kui ka Kaljurannale eraldi.

Ka Pohla ja Raadi antud altkäemaks jõudis Kiili ja Kaljurannani Prommi ja Õunapi kaasabil. Ettevõtete vahel raha liigutamiseks sõlmiti mitmesuguseid lepinguid, mille taga tõenäoliselt polnud reaalseid tehinguid. Näiteks sõlmisid Pohla ja Prommi ettevõtted omavahel üürilepingu. Kuigi üüritav pind aastate jooksul muutus, jäi üürisummaks alati 3067 eurot kuus.

Altkäemaks jõudis Kiili ja Kaljurannani ka sularahas. Esmalt kanti raha erinevate firmade kontodele, seejärel võeti summad välja ja edastati korruptsioonijuhtumi peategelastele. Sedasi jõudis Kiili ja Kaljurannani umbes 30 000 eurot näo peale.

Ettevõtted AKA Auto ja Locatore – nüüdseks kustutatud ettevõtted, millest esimene kuulus Kaido Tambergile ja teine Valdo Õunapile – maksid aastatel 2008–2011 Kiili ja Kaljuranna autode ja muude hüvede eest. Samas äriregistri järgi mingit seost kummalgi mehel nende ettevõtetega polnud, mistõttu tekib küsimus, miks nende kulutusi üldse tasuti. Kaido Tamberg sõlmis Tallinna Sadama kriminaalasjas prokuratuuriga 2017. aastal kokkuleppele.

Poola laevatehase esindaja Jan Paszkowski (vasakul) hoidus eile ajakirjanikele kommentaare andmast.   Foto: Liis Treimann

Kolmas vaatus: Altkäemaksud Poolast ja Türgist

2014. aasta oktoobris sõlmisid Poola laevatehase Remotowa esindaja Jan Paszkowski ja Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevade OÜ esindajad Allan Kiil ja Asko Pohla kahe parvlaeva ehituse lepingud. Laevad pidid tulema Poolast ja hakkama teenindama Eestis mandri ja saarte vahelist marsruuti.

Prokuröride hinnangul andis Kiil samal aastal Paszkowskile teada, et viimane vormistaks Kiili soovitatud isikuga maaklerlepingu. Leping sõlmiti Remontowa ja Rich Group Trade Ltd vahel, mida esindas Toivo Promm. Maaklerteenust tegelikult ei osutatud, vaid leping oli mõeldud vaid selleks, et varjata Kiilile altkäemaksu andmist. Selle lepingu järgi pidi Kiil saama 1,26 miljonit eurot.

Kohe pärast lepingu sõlmimist kandis Paszkowski Rich Group Trading Ltd arvele 378 000 eurot, mis oli mõeldud altkäemaksuks Kiilile. Vastutasuks sõlmitigi lepingud, millega hakkas TS Laevadele praame ehitama Remontowa.

Samal ajal sõlmis TS Laevad lepingud ka Türgi laevaehitajaga Sefine. Ka Türgi firma esindajaga tegi Kiil süüdistuse järgi altkäemaksu kokkuleppe. Sama skeemi järgi lubas Türgi laevaehitaja Kiilile altkäemaksu ligi 1,9 miljonit eurot.

Valdo Õunap (keskel) oma kaitsja Aadu Lubergiga (vasakul). Õunapit süüdistatakse altkäemaksu vahendamises.  Foto: Liis Treimann

Neljas vaatus: Lisandub kolmas altkäemaksu võtja

Kiil ja Kaljurand polnud ainsad, kes prokuratuuri hinnangul altkäemaksu vastu võtsid. Seda tegi ka Tallinna Sadama hooldusosakonna juhataja Martin Paide.

Nimelt leppisid 2007. aastal Kiil ja Paide kokku ettevõtte Keskkonnahoolduse OÜ esindaja Sven Hongaga, et viimane annab neile magusate lepingute eest vara. Ka Keskkonnahoolduse OÜ oli Tallinna Sadama pikaajaline lepingupartner.

Kokkuleppe järgi kasutasid Kiil ja Paide oma ametiseisundit ära selleks, et mängida Keskkonnahooldusele riigihankeid kätte. Selleks tõstsid nad ettevõttele makstavat tasu, vähendasid hooldatava ala suurust, muutsid tasustamise põhimõtteid ja kuulutasidki keskkonnahoolduse pakkumised hangetel võitjateks.

Sven Honga ja Bone Investi juhatuse liige Toivo Promm sõlmisid omavahel rendilepingu, mille kohaselt rentis Bone Invest Keskkonnahooldusele kaks ratastraktorit. Tegelikult neid traktoreid ei renditud, sest leping oli sõlmutud vaid selleks, et kanda üle summasid, mis olid mõeldud Kiilile ja Paidele altkäemaksuks.

„Arusaadav, kuid süüdi ei tunnista.“

Kõik süüdistatavad andsid kohtus märku, et nad saavad süüdistuse sisust aru, kuid süüdi nad end ei tunnista. Kohtuistungid jätkuvad homme.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum