- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetuses andsid tooni Euroopa Liidu riigid
Eksport Euroopa Liidu liikmesriikidesse kasvas statistikaameti andmetel 104 miljoni euro võrra ja import 71 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu osatähtsus kogu ekspordist moodustas 72% ja impordist 80%. Viimati oli ekspordi osatähtsus nii kõrge 2017. aasta novembris ja impordi osatähtsus 2018. aasta mais, teatas amet.
Kokku eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 177 miljonit eurot, mis oli 22 miljonit eurot väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.
Kiireim ekspordikasv USA suunal
Ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (50 miljonit eurot), Taani (25 miljonit eurot) ja Belgiasse (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Taani ja Belgiasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Singapuri (19 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu toodetest kasvas enim mineraalsete toodete (põlevkivibensiin, lennukibensiin, põlevkivikütteõli), mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) ning metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) väljavedu.
Impordis tähtsaim partner Soome
Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13%), Saksamaalt ja Rootsist (mõlema osatähtsus 11%) ning Lätist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid.
Kõige rohkem suurenes import Soomest (29 miljonit eurot), Lätist (20 miljonit eurot) ja Rootsist (18 miljonit eurot). Soomest ja Lätist suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.
Esimese kvartali import lähenes 4 miljardile eurole
Hetkel kuum
Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga suurenes eksport 8% ja import 4%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 392 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 500 miljonit eurot).
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, toetas 2019. aasta I kvartali ekspordi kasvu puidu ja puittoodete (44 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (30 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriiki, Taani, Lätti ja Soome.
I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt keemiatööstuse tooraine ja toodete (41 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (28 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes I kvartalis import 2018. aasta I kvartaliga võrreldes enim Leedust, Rootsist ja Venemaalt. Enim vähenes import Valgevenest.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele