Tehnikust tippjuhiks kasvanud Risto Mäeots: ego tuleb alla neelata

Foto: Andras Kralla

Tehnikust tippjuhiks kasvanud, Magnetic MRO juht ja konkursi "Parim juht 2019" finalist Risto Mäeots selgitab, et selline karjäär saab võimalikuks vaid tänu ego allasurumisele ja enda ümbritsemisele targematega.

"Sul peab olema tohutu enesekriitika ja ego tuleb alla neelata ning olla avatud sellele, et peab oma juhtimisalaseid kogemusi kasvatama," vastas ta küsimusele, kuidas spetsialistist nii tippjuhiks saaks, et see õnnestuks. "Sellised võidavad alati, mitte need, kes jäävad vana paradigma juurde."

Intervjuus räägib Risto Mäeots sellest, kuidas kasvatada ettevõtte käive järgmiste aastate jooksul mitmekordseks, miks peab ettevõtte juht vahel poliitikat tegema, mis takistab eestlaste maailmavallutusplaane ja kuidas tuua head ning andekad töötajad ettevõttesse ning paljust muust.

Eesti parima juhi konkursi žürii iseloomustas teid nii, et juhite Eestist ambitsioonikat ülemaailmset äri ja te karjäär on olnud inspireeriv ning eeskujuks. Alustasite Magnetic MROs tehnikuna ja olete jõudnud selle organisatsiooni tippjuhiks. Kuidas juhtus nii, et olete selle ettevõtte juhiks saanud?

Alustasin tööd tol ajal nime Air Maintenance Estonia nime kandvas ettevõttes ja seal õnnestus mõnes mõttes ka õigel ajal õiges kohas olla.

Au enda peale võtta on väga vale, grupis töötab üle 500 inimese. Palju häid juhte on olnud vahepeal ja ka personaliosakonnast on inimesed mulle silma peale pannud ning aidanud edasi liikuda ja viinud mind kokku õigete mentoritega. Mentorieil on mu elus olnud väga oluline roll ja on endiselt. Tugevate mentoriteta poleks ma siia jõudnud.

Risto Mäeots, Magnetic MRO juht

Mentorieil on mul elus olnud väga oluline roll ja endiselt on. Tugevate mentoriteta poleks ma siia jõudnud.

Kuidas siia jõudnud olen, üks märksõna on neelata ego alla ja lasta ennast nii-öelda juhtida ja suunata endast tihti targematel inimestel. Olen püüdnud seda teha ja ümbritseda ennast väga tarkade inimestega. Mul on nõukogus palju inimesi, keda mul on õnnestunud seal hoida, aktsionäri vahetusest hoolimata.

Ütlesite Gaselli Kongressil, et distsipliin, tahe, suhtlemine ja suhtumine on viinud sinna, kus praegu olete. Kas suhtumine tähendabki seda, et ei kahma kogu au endale, vaid tulemus on meeskonna ponnistus?

Absoluutselt. Tegemist ei ole internetiäriga, kus 30% kasvu aastas ei tundugi nii agressiivne. Müüme töötunde ja sellest eksponentsiaalselt kasvu teha on väga raske. Kuigi praegu tuleb suurim kasv ostu-müügi vahendusest, siis vundament on ikkagi endiselt töötundide müük ja selleta ei saaks teha oma uusi ärisuundasid.

Neid samu inimesi, kes meil lennukeid hooldasid, kasvatan täna sinna faasi, kus nad aitavad teha suuri investeeringuid.

Nii et, kui ma täna siin intervjuul istun, siis pole kuskil mingi arvutiprogrammi, mis meile raha teenib, kuigi ma tahaks nii mõelda.

Mentorid on teid väga palju edasi aidanud. Mis nõu nad annavad?

Mitte niivõrd eneseabi, pigem sellist teadlikku turule suunatud teadmisi. Mida teha, mida mitte teha, mis on ohtlik, mida öelda, mida mitte öelda, kas saab usaldada, kas leping on kõige alus või käepigistus on kõige alus jne.

Meil on kliente 67 riigist ja need küsimused on täiesti seinast seina. Eelmisel nädalal tulin Saudi Araabiast, kus tegime esimesi strateegilisi samme. Sinna minnes on eraldi inimene, kes aitab ja nõustab mind, kuidas seal käituda.

Kes need mentorid on?

Peamiselt on nad mitte-eestlased, nimesid ma ei nimeta. Nad ei ole mentori teenuse müüjad ja mõni võib isegi mitteteadlikult olla mentori rollis ning ta võib olla ka täiesti teisest valdkonnast.

Kunagi öeldi mulle, et tippjuhi töö on 80% õigete inimeste leidmine. Saan selgelt aru, et peamine on inimesed. Kui pöörad selle teistpidi ja mõtled, et tippjuhi töö on protsesside loomine, siis tõenäoliselt ei ole sa enam kiiresti liikuv ettevõte, vaid staatiline ja kasumlikkusele suunatud.

Keskendun õigete inimeste otsimisele ja see on väga raske ülesanne, nende leidmine ja toomine. Kogenud inimese ettevõttesse toomine ei tähenda alati suurt dollarimärki, vaid ikka mingit lugu, head mainet. Nad mõtlevad mitu korda enne, kui end sinuga seovad. Selle hoidmisel olen hästi nõudlik olnud.

2016. aasta detsembris sai Risto Mäeots Magnetic MRO juhiks. Enne seda töötas ta töökoja juhina. Ettevõttes alustas 10 aastat tagasi.

Kes need head inimesed on, keda te otsite?

Ametite puhul, mis puudutavad lennuohutust ja on seotud regulatsioonidega, seal väga palju vaba maad endale ei anna. Teine on äriline pool, kus piire ei ole.

Inimestel peavad olema silmis nälg ja tahe. Kui vaatan enda juhtkonnas tegutsejaid, siis üllatuseks on kaugemale jõudnud need, kes ei tulnud tugeva CVga, vaid säraga silmis ja tahtega maailma muuta. Neile vastanduvad siis näiteks need, kes on töötanud mõnes korporatsiooni filiaalis, nagu Eestis tihti.

Meie ettevõttel on ikkagi peakorteri roll ja vabadust, vaba ja piirideta mõtlemist on väga vaja. Ka valmidust kriitikat vastu võtta. Lennunduses kehtib ütlemine „millal vaja on, siis vastus on eile“. „Kurjad reisijad ootavad kuskil“ tüüpi pinget on palju. See on 24/7 äri. Uutele tulijatele ütleme, et kui otsitakse kaheksast viieni tööd, siis see on vale koht ja kindlasti ei hoia me kedagi vangis. Kui veidi üle võlli pinge, öötöö, nädalavahetuste töö, ajavahe jne ei sobi, siis on mugavamaid kohti töötamiseks.

Aga kui valik on maailma vallutada ja teha suuri tegusid, siis on see õige koht. Oleme super karjääriplatvorm nendele, kes tahavad teha rahvusvahelist karjääri.

Tänavu veebruaris läks Magnetic MRO börsile. Ettevõte tegi kaubeldavaks 8 miljoni euro väärtuses võlakirju.  Foto: Liis Treimann

Kuidas leiate need inimesed üles, kes tahavad suuri asju teha?

Oleme viimastel aastatel pannud rõhku turundusele, et näidata, kui lõbus ettevõtte me tegelikult oleme ja kui palju võimalusi on siin karjääri teha. Väga paljud talendikad inimesed tulevad juba ise meie juurde.

Raske töö on viinud sihile, kus bränditeadlikkus on jõudnud sinnamaale, et võimegi seista silmitsi tugevate brändidega ja esitada väljakutse näiteks tipp-pankadele ja öelda, „noored, meil saate teha kõvemat karjääri kui näiteks mõnes filiaalis“. Ja see sõnum on hakanud kuidagi rahvani jõudma.

Mul on hea meel, et saime aasta ettevõtte tiitli. Selle eesmärk polnud eestlastele, et nad tooks oma lennukid meile hooldusesse. Kaudne eesmärk oli ikkagi bränditeadlikkus.

"Mul on hea meel, et saime aasta ettevõtte tiitli," ütles Risto Mäeots.  Foto: Andras Kralla

Et sind kuulataks, on siis tarvis tiitleid. Olla aasta ettevõtja, muidu ei pandagi tähele?

Kuidagi on nii läinud, et aasta finantsjuht (2018. aasta mõjukaim finantsjuht Astrit Viisma-Kass – toim) valiti meie ettevõttest, saime aasta eksportööriks ja aasta ettevõtteks. Meie eelmine nõukogu esimees ütles hästi – tee seda, mida sa teed, õigesti ja siis tulevad tiitlid ise.

Tiitlid on head, aga ka natuke kammitsevad. Oled avalik ja sinult oodatakse teatud käitumist ja siis tuleb lisapinge sellest, et võib-olla järgmine aasta ei tule nii hea. Mulle ikkagi meeldib otse välja öelda, mis ma arvan asjadest. Olulisem on ikkagi äriline, mitte avalikkuse surve.

Kiire kasvuga käib kaasas see, et organisatsioonis ei ole mugav. Kogu aeg on muutusi ja töö käib ööpäev läbi. Kui palju inimesi selle peale ära läheb?

Ikka jälgime inimeste väsimust. Oleme kombinatsioon väga traditsioonilisest ärist ja ärimudelist, mis üritab sisse tuua idufirmalikke tunnuseid ja mõttelaadi. Idufirmandus mulle meeldib, nende nälg, aga see ei ole ekstreemne. Meil on rohkem vaja jätkusuutlikkust.

Kui võrdlen end teiste meie valdkonna firmadega, siis see täiesti tasub ära. Marginaalid on konkurentidega võrreldes kõrgemad.

Kuidas seda nälga oma töötajatesse viia ja teha seda tervelt?

Kala hakkab mädanema peast. Eks see algab sellest, mis inimene olen juhina, kes olen vabal ajal ja kelle oma tiimi valin.

Ma pole personalijuhile ette kirjutanud, milliseid inimesi täpselt valida, vaid valin õige mõtteviisiga personalijuhi ja sealt lähevad asjad juba edasi.

Peab ikkagi tegema lõbusaid asju ja olema pildil. Eelmisel aastal võtsime tükkideks ja panime Saksamaal õhujõududele kokku ühe lennuki. Rahalises mõttes ei olnud see meeletult kasumlik, aga töötajate silmis oli seda tehes sära. Kui paljudes firmades sa ikka saad lennuki tükkideks võtta ja kokku panna, et seda terrorismivastaseks võitluseks harjutamisel kasutada saaks.

Igal aastal proovime paar sellist projekti sisse võtta, mida vaadates inimesed ütleksid „Vau“.

Olete kasvanud spetsialistist tippjuhiks. Alati see ei õnnestu, aga kuidas teha seda nii, et õnnestuks?

Sul peab olema tohutu enesekriitika ja ego tuleb alla neelata ning olla avatud sellele, et peab oma juhtimisalaseid kogemusi kasvatama. Nemad võidavad alati, mitte need, kes jäävad vana paradigma juurde.

Insener mõtleb insenerina, mis ei pruugi organisatsiooni või inimeste juhtimise seisukohalt olla õige. Kui tehnik soovib, et tal oleks hooldust tehes teine lennuk perroonil nii-öelda varuosadeks, siis finantsjuht tahab, et laoseis oleks null. Tuleb leida sellistes olukordades tasakaal.

On palju asju, mida koolist välja tulnuna arvasin, aga mis tegelikult on osutunud valeks.

Magnetic MRO eripärasid on see, et tegemist on peakontori tüüpi ettevõttega. Kuidas see juhtimist mõjutab?

Tihti noored räägivad, et tahaks maailma vallutada. Me ei ole riigina selleks valmis. Mõnes mõttes oleme nagu ajupestud, sest olemegi olnud teatud mõttes üks filiaal. Kui siinne ettevõte kasvab teatud suurusesse, siis keegi veel suurem ostab meid ära ja käsklused hakkavad tulema peakorterist.

Meie olemegi peakorter. Meie turg on kogu maailma lennundus. Maast madalast on meid õpetatud endale piire seadma ja nendest lahti laskmine on kõige raskem.

Kui kauaks on Magnetic MRO-l seda vabadust?

Meil vahetus eelmisel aastal omanik ja Hiina börsiettevõte ostis ära. Üks suuremaid võite mulle isiklikult, mida töötajad võib-olla ei näe, on vabadus. Käsklused ei tule Hiinast. Neil on selge visioon, et Hiinas on nemad, kogu maailm kuulub mulle. Viieks aastaks on meil plaan olemas ja seni seda ei juhtu.

Kas peakontor võiks liikuda mujale seoses äriliste vajadustega, siis see sõltub palju Eesti riigi valmisolekust.

Risto Mäeots, Magnetic MRO juht

Tihti noored räägivad, et tahaks maailma vallutada. Me ei ole riigina selleks valmis.

Firma käive võiks viie aasta pärast olla 350–400 miljonit eurot. Kui suur saab olema selles Eesti osa?

Meil on väike plaan ka Eestis laieneda, aga peamine kasv tuleb mujalt. Täna on umbes 25% käibest, aga osakaal kukub pidevalt, sest mujal on kasv kiire.

See on ka üks põhjus, miks me lennundusklastrile aluse panime. Võib-olla suudame õlg õla kõrval mõnel suurel hankel osaleda ja tuua võib-olla Eestisse mõne lennukitootja mingit tootmist või laiendada lennundust siin.

Kas töökäte leidmine on Eestis suurim takistus?

Kindlasti üks takistus. Samuti riiklik tahe valdkonda arendada, meil puudub lennundusstrateegia riiklikul tasemel. Miks seda vaja on? Lennunduse kaudne panus riigi SKPsse on kaks korda suurem kui Eesti metsandusel. Samas kõik räägime metsandusest. Kui lennundus toob kaks korda nii palju, siis sellele panustades võib-olla saaksimegi tulevikus vähem metsa maha võtma. Lennunduse panus SKPsse on 3%, klastri eesmärk on tõsta see 5 protsendi peale.

Ma olen inimene, kellele ei meeldi vinguda ja viriseda ega eeldada, et riik nüüd eikusagilt hakkab lennundust arendama. See on meie ettevõtete enda teha. Võtame end siis kokku ja teeme natuke poliitikat.

Risto Mäeots, Magnetic MRO juht

Ma olen inimene, kellele ei meeldi vinguda ja viriseda ega eeldada, et riik nüüd eikusagilt hakkab lennundust arendama. See on meie ettevõtete enda teha.

Töövahendusplatvormi Jobbatical juht Karoli Hindriks küsis saates „Juhi jutud“, kuidas juhid oma häält ühiskonnas kasutavad. Kuidas teie?

Klaster on ikkagi üks viis, mille põhilised eestvedajad me oleme. Aktsionär on mulle pikka aega öelnud „Risto, poliitika tegemise eest me sulle palka ei maksa“. Klastrit teeme isiklikust ajast. Suurtel riikidel on tahe lennundust arendada, meie peame ise poliitikat tegema. Oleme välja töötamas lennundusstrateegia algdokumente.

Konkursi "Parim juht" finalist, Coop Eesti juht Jaanus Vihand küsis Eesti juhtidelt, kas Eestis on palju häid juhte või mitte? Kas on?

Teen haiget, kui ütlen, et ei ole. On vähe. Ma ei pea ennast ka väga heaks ja hea on suhteline. Mu üks hea mentor ütles ükskord, et kui tunned end toas kõige targemana, siis lahku toast. Alati saab juurde õppida.

Täna 34aastasena selles valikus olles, see ka ehmatas. Töötajate ees on hea tunne, aga isiklikult „kas juba ja mis edasi“. Kindlasti on Eestis juhte, kellele vaatan alt üles. Aga ma ei plaani toast lahkuda, mis sest, et täna siin esikolmikus olen.

Konkursi teine finalist, omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen küsis, kas ja miks on vanema põlvkonna juhid küünilised, kibestunud. Miks?

Puutun Eesti juhtidega tegelikult vähe kokku ja seetõttu on raske hinnata. Võib-olla mõnes mõttes on. Nähes seda, mis võimalused on täna noortel ja minuvanustel, võrrelduna sellega, mis võimalused olid 50–60aastastel – nemad on täna justkui karjääri lõpufaasis ja just nüüd on kõik piirid valla.

Kes on teie jaoks autoriteet?

Inimene, keda austatakse. Meil on paar sellist inimest sellise austuse välja teeninud, kus nad helistavad ja ainuüksi sellepärast, et see mees helistab, tullakse välja.

Võiksite valida ükskõik kelle enda juhiks. Kelle valiksite?

Mulle meeldivad sellised raamist välja mõtlevad juhid. Mark McCormack, IMG juht, tegeles väga rikaste inimeste varade majandamisega. Väga nõudlik äri.

Kes meist ei tahaks mõnda aega veeta ka Elon Muskiga ja näha, kustkohast need ideed kõik pritsivad. Majanduslikult ta võib-olla kõige ratsionaalsemalt alati ei mõtle, aga mees on teinud väga suuri asju, et täiesti siseneks korra tema maailma.

Kas iseenda alluvuses tahaksite töötada?

Pigem jah, sest see stiil, mida ma juurutan ja kasutan, tuleneb sellest, mis ma nii-öelda teistelt tarkadelt hammustan. See pole ainuüksi minu stiil, vaid kombinatsioon paljude tarkade juhtide stiilist.

Mida teete, et olla terav pliiats?

Tegelen väljaspool tööd ekstreemsete asjadega (autoralli, jäähoki), mis aitavad nii-öelda aju taaskäivitada. Tennist ja golfi veel leidnud ei ole.

Mis on kõige esimene asi, mida teete hommikul pärast silmade avamist?

Endiselt pühendan ikkagi aega perele, lapsele ja elukaaslasele.

Mis on viimane asi, mida teete õhtul enne silmade sulgemist?

Vaatan telefoni, sest äri käib – Hiina on meist kuus tundi ees, Ameerika taga.

Mis on parim juhtimisteooria, mida olete kuulnud?

Only the paranoid will survive (ainult paranoilised jäävad ellu – toim).

Mis on halvim teooria, mida oled kuulnud?

Öelda kohe „ei“.

Kus näete end viie aasta pärast?

Endiselt selles ettevõttes ja jõudmas oma eesmärgini – 300–400 miljonit eurot käivet.

Mis on järgmise 12 kuu teie isiklik tähtsaim eesmärk?

Juhina ühe uue ärisuuna käimatõmbamine, millest tõenäoliselt saab 60–70% meie tulevikukasvust, kuhu me kaasame sajad miljonid võõrast kapitali. Lennukite liisingu pool on turg, kuhu tahaks siseneda. See hakkab sel aastal kulmineeruma.

Mis on üks küsimus, mida küsiksid Eesti juhtidelt?

Mida nad teeksid teisiti, kui nad ei oleks kammitsetud nõukogu poolt ja oleks vabadus juhtida seda ettevõtet nii, nagu sooviks. Nii mõnigi nõukogu üllatuks, kui nad annaksid oma juhtidele vabad käed ja äri võiks hoopis teises suunas liikuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum