Järviste firma kukkus põhja: pehme juht ja kahtlane raha idast

GFC omanik Tiiu Järviste süvenes firma asjadesse viimasel paaril aastal, kui finantsinspektsioon nad liistule tõmbas.   Foto: Andras Kralla

Maksevahendaja GFC omanik ja juht annab kohtusse finantsinspektsiooni, kes neid rahapesukahtluste tõttu tegevusloata jättis. Äripäeva allikad aga mäletavad sealset äri teisiti kui firma juhid.

Vähemalt sellise pildi maalib anonüümseks jääda soovinud allikas Äripäevale tegevusloa kaotanud maksevahendaja GFC siseelust. Lisaks ennustas GFCs rahapesu tõkestamisega tegelenud endine töötaja ettevõtte peatset hukku, kui mullu lahkumisavalduse pettunult lauale pani.

Ees kohtutee

Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv GFC Good Finance Company kuulub kuulutustelehe Soov asutanud ettevõtjale Tiiu Järvistele.

Andrey Danchak, GFC juht

Toimuv on nagu lugu patsiendist, keda kägistatakse püksirihmaga, et peatada ninaverejooksu.

Tegelikult on GFCst õigem rääkida minevikuvormis, sest inspektsioon tõmbas mai lõpus firmale kriipsu peale, kui võttis ära tegevusloa, sest kahtlustab, et GFC kaudu pesti raha. Kuigi firma on nüüd likvideerimisel, läheb GFC kohtusse. GFC hinnangul moonutas inspektsioon fakte ja tegi kontrollides vigu.

Rahapesuvastane võitlus on tähtis, aga valed on meetodid, leiab GFC juht Andrey Danchak. „Praegu toimuv on nagu lugu patsiendist, keda kägistatakse püksirihmaga, et peatada ninaverejooksu,“ lausus ta. „Äri läheb lihtsalt teistesse riikidesse. Suurbritanniasse, Leetu ja Maltale, kus on registreeritud kümneid makseasutusi.“

Piirid venivad vabalt

Danchaki vaatavad Äripäevaga suhelnud inimesed siiski viltu. Danchakiga oli tihti vaieldud, millised kliendid portfelli sobivad. Danchak oli olnud leebe, sisuliselt valmis lubatud piire ületama, mis ajas teravaks suhted mitme töötajaga. Danchak vaidleb vastu. „Mul pole aimugi, kuidas selliseid fiktiivseid avaldusi kommenteerida,“ kostis ta.

GFCst lahkus mitu rahapesu tõkestamisega tegelenud töötajat, kellel polnud juhatusega klappinud. Üks oli eriti järeleandmatu ja käis mitu korda rahapesu andmebüroos kahtlastest klientidest rääkimas. „Ta on tark, terav, tugeva arvamusega, orienteerub seadustes hästi,“ kiideti teda Äripäevale. „Kontrollis ise internetis, kas firmadel on mingi koduleht olemas. Üks firma olevat olnud terroristide nimekirjas, kuid juhtkond selles probleemi ei näinud. Kui ta lubas rahapesu andmebüroole kirjutada, pandi firma konto kinni.“

Eelmisel aastal otsustas seesama töötaja lahkuda, kuid jõudis enne ennustada, et vanal kursil jätkates läheb GFC põhja. Tema asemele tahtis GFC võtta inimese, kes varem sama tööga Danskes tegeles – ajal, mil Danske kaudu kurikuulsaid hiigelsummasid pesti. GFCs pidi ta kontrollima näiteks uute klientide tausta ja tehinguid. GFC tööga tutvus ta ainult paar nädalat. Väidetakse, et saatuslikuks võis iroonilisel kombel saada juhtkonda häirinud kriitilisus. Mõni teine ütleb, et asi oli hoopis Danske taustas.

Kahtlased firmad

Äripäeva allika kirjeldusel pääses GFC hingekirja palju kahtlasi ettevõtteid, samuti jäid silma suurkliendihaldurid, kui piltlikult öeldes silusid uusi kliente vastu võttes teravaid nurki.

Äripäeva allikas

Esitati mitu aastat vanade andmetega infot ja sellest piisas.

Kontrollis tuli välja võltsitud arveid, mida oli skaneeritud, et need näiksid ehtsamad. Kui tavainimene ei suuda võltsimist märgata, siis panganduses töötanule on see lihtne. Paljude ettevõtete tegelikku kasusaajat polnud võimalik teada saada, ka valmistas halduritele peavalu klientide tõrksus lisainfo andmisel, kui tehingud häirekella tööle panid.

„Keelduti info esitamisest ja telefoniga tehti pilte passist, mis pole piisav tuvastus. Juhatuse jaoks oli see aktsepteeritav. Peamiselt olid kliendid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest. Nad kasutasid palju Suurbritannias registreeritud offshore'e. Esitati mitu aastat vanade andmetega infot ja sellest piisas,“ räägiti Äripäevale.

Finantsinspektsiooni etteheidetest erilist kasu ei olnud. „Pärast inspektsiooni huvi tükeldati summad, et jääda seaduse piiresse. Kui enne liikus ettevõtte kontolt näiteks miljon eurot päevas, siis hiljem 10 000–50 000 eurot. Lihtsalt tehti rohkem arveid,“ kirjeldas Äripäevaga suhelnud allikas.

GFCs töötas veel tänavu Danske ja Versobanki endine kliendihaldur, Danske rahapesuasjas kriminaalkahtlustuse saanud Anna Kurilenko. Äripäeva allika sõnul olid Kurilenkol klientidega ebaprofessionaalsed suhted. Silmapaistvalt riietunud, Chaneli ja Louis Vuittoni loomingut kandnud Kurilenko uhkustas GFC väikeses kontoris klientidelt vastu võetud kingitustega: kallite viski- ja veinipudelite ning spaapakettidega. Oli olnud juhuseid, kus kliendid sõidutasid teda tööle või viisid õhtul koju.

Kurilenkolt ei õnnestunud kommentaari saada. Kui esmalt palus ta paari minuti pärast tagasi helistada, siis hilisemaid kõnesid Kurilenko enam vastu ei võtnud. Ka ei vastanud ta kirjalikult saadetud küsimustele.

Tuttav kuulujutt

GFC juht Andrey Danchaki sõnul olnuks klientidelt väärtuslike kingituste vastuvõtmine ränk rikkumine. Danchak teadis Kurilenko kohta ringelnud juttudest, kuid usaldust Kurilenko ei kaotanud. Kurilenko koondati GFCst sel kuul töötajate arvu vähendamise põhjendusega.

Danchaki sõnul polnud vaja rahapesu andmebüroole teate saatmisest teda informeerida, ka ei tea ta terrorismiga seotud juhtumist. Danchaki hinnangul soovib Äripäevaga suhelnud allikas lükata vastutust vale inimese õlule. „Kui aga oli kaebusi, võtsin kasutusele vajalikud meetmed, et rikkumisi kõrvaldada.“

Maksesummade tükeldamise kohta märkis Danchak, et GFC esitas FI-le igakuiseid aruandeid klientide arvu, nende elukoha, maksete arvu, mahu ja muu kohta. „Nende aruannete ja andmete põhjal on lihtne näha, et seda ei toimunud.”

Tiiu Järviste, GFC omanik

Kui ostate poest saia, siis olete veendunud, et selles on jahu, sool ja suhkur.

Hoiatus kohtumisel

Danchak suhtub inspektsiooni otsusesse kahtlustavalt. „Usume, otsus lõpetada GFC tegevus tehti palju varem. Isegi mitte sel aastal, vaid läinud aasta alguses. FI hoiatas kohtumisel, et makseteenuste pakkumine nn mitteresidentidele on Eestis vastuvõetamatu ja peaksime keelduma nendele teenuse osutamisest, järgides kõigi Eesti pankade eeskuju,“ rääkis Danchak ja lisas, et GFC ajaloos ei ole rahapesuga seotud ühtegi kinnitatud juhtumit.

Firma omanik ja nõukogu juht Tiiu Järviste usaldab töötajaid. „Kui ostate poest saia, siis olete veendunud, et selles on jahu, sool ja suhkur.“ Sama kehtib juhatuse kohta. „Usaldan siiani,“ ütles Järviste.

Järviste oletas, miks finantsinspektsioon tema firmalt tegevusloa võttis. „Finantsinspektsioon on moraalselt korrumpeerunud „riigiettevõte“, mis on Skandinaavia pankade ülalpidamisel ja inspektsiooni nõukogu on poliitiliselt kallutatud. Praegu üritatakse Euroopa Keskpanga järelevalveinstantsidele alusetult meele järele olla.”

Raha idast läände

Finantsinspektsiooni luubi all püsis GFC poolteist aastat. Kui inspektsioon ettevõtet teist korda kontrollimas käis, valmis ligi 300-leheküljeline akt, mis kirjeldas rahapesumaigulisi skeeme. Kontrolli tehes kumas läbi, et raha liikus idast läände, kuigi akti see kirja ei läinud.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on viimasel ajal pannud Eestis kinni nii pankasid kui ka makseasutusi.  Foto: Liis Treimann

Inspektsioon leidis, et GFC ei tundnud oma kliente, tegelikke kasusaajaid ja nende rikkuse päritolu. Samuti ei jälginud klientide ärisuhteid, firma hoolsusmeetmed olid inspektsiooni silmis nõrgad ning rahapesu andmebüroole ei liikunud piisavalt teateid. Ettevõttel ei jagunud pikemalt ka omavahendeid. Danchak vaidleb kõigele vastu. Sealjuures ütleb, et uuele kliendile esitati rohkem küsimusi kui mõnes pangas või makseasutuses, klientidega kohtuti silmast silma ja kontrolliti nende rahaallikaid.

Enamik suure riskiga kliendid

Eelmise aasta suvel olid 83% kõikidest GFC klientidest suure riskiga mitteresidendid. Läinud veebruarist võttis GFC oma tiiva alla rahapesuprobleemide tõttu likvideeritud Versobanki ja Läti panga ABLV Banki kliente. Ka selle peale viibutas inspektsioon sõrme.

Äripäevaga suhelnud inimesed oletavad, et Järviste ei hoomanud tekkinud probleeme. Kas Järviste süvenes ettevõttes toimuvasse kõigil aastatel? „Enam-vähem kogu aeg. Viimasel ajal väga palju rohkem,“ kostis Järviste. „Viimasel paaril aastal.“ See läheb üldjoontes kokku ajaga, mil ettevõte inspektsiooni luubi alla sattus.

Igapäevase tegevuse, näiteks klientidega suhtlemisega, Järviste detailselt kursis polnud. „Ja ma ei peagi,“ lausus ta. „Ettevõtlus on rajatud usaldusele.“ Ka kontoris nägid töötajad teda harva. „Sest olen nõukogu liige ja aastaid kaugtöö veendunud pooldaja,“ selgitas Järviste.

Järviste leidis ennast pärast inspektsiooni otsust segasest olukorrast. Ta ei nõustu ühegi etteheitega. „Otsus langetati, aga plaani ei antud kaasa. Oleme väga halba seisu pandud. See on praegu kõige raskem,“ lausus Järviste ja lisas, et kuna korrespondentarved on blokeeritud, ei saa GFC klientidele raha tagastada.

Järviste kinnitusel ei ole kliendid GFC kaudu raha pesnud. „Me tunneme oma klienti väga hästi,“ sõnas ta ja kinnitas, et paljud kliendid käisid kontoris kohapeal ning isikuid ei tuvastatud distantsilt.

Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni juht

Selline imeline kasv tõmbab finantsjärelevalve tähelepanu.

Kui pangad osadest klientidest paari aasta eest loobusid, otsisid nad väljapääsu – GFC võttis nad vastu osaliselt, pärast põhjalikku kontrolli, märkis Järviste.

Haihtunud rahapesijad

„Olen täiesti kindel, et kliendid, kes siin kunagi raha pesid, on Eestist ammu ära läinud. Arvan, et lihtsalt ei ole selliseid võimalusi enam, kuna Eestis on hakatud nii korralikult kõikvõimalikke tehinguid kontrollima,“ rääkis Järviste. „Ma olen kindel, et Eesti Pank vaatab iga päev, millised summad siinsetest pankadest läbi käivad.“

GFC maksete mahud hakkasid suurenema aastal 2017. Kui esimeses kvartalis oli maksete maht 3,5 miljonit eurot, siis sama aasta neljandas kvartalis kerkis see 50,9 miljoni euroni. Järgmisel aastal oli kvartaalne maksete maht juba üle 100 miljoni euro.

Seega kasvatas GFC makseasutuste turuosa paari aastaga 0,01 protsendilt 53 protsendini. “Selline imeline kasv tõmbab finantsjärelevalve tähelepanu,” nentis finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler mai lõpus pressikonverentsil.

Pikk eellugu

Inspektsioon astus GFC kontorisse 2017. aasta oktoobris ja leidis vigu, mille kohta saatis järgmise aasta veebruaris GFC-le akti. Paar päeva enne akti kättesaamist hakkas GFC nõukogu juhtima ettevõtte omanik Tiiu Järviste.

Näiteks leidis inspektsioon esimese käigu järel, et nõukogu eelmine juht Lada Riisna toetas GFC juhatust õigusküsimustes, mis tähendas, et ta teostas funktsioone, mis allusid ja raporteerisid juhatusele. Samas oli ta nõukogu liikmena kohustatud teostama juhatuse tegevuse üle järelevalvet. Nii tekkis huvide konflikt ning siseeeskirjad ei reguleerinud, kuidas sellist huvide konflikti maandatakse, kirjeldas finantsinspektsioon ohukohta. Peale selle ei tulnud nõukogu kokku isegi seaduses paika pandud minimaalse sagedusega ja GFC juhatuse liikme ülesanded jäid segaseks.

GFC suhtumine muutus, kui kerkis tegevusloa äravõtmise oht. “Soov tegeleda riskide kontrollimisega peab olema läbiv ja siiras, mitte sõltuvuses äri kaotamise hirmuga. See lihtsalt ei ole professionaalne,” lausus Kessler.

Kessler märkis, et finantsinspektsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelenud aastast 2014. Sellest ajast on mitteresidentidest klientide osakaal finantssektoris kukkunud 19 protsendilt 8 protsendile. Inspektsioon lõi ka rahapesu tõkestamise üksuse, mille ekspertide arv suurenes kolm korda. “Kahelt siis kuueni,” sõnas Kessler kerge muigega.

Hetkel kuum