Ministeeriumi plaan päästab võlgnikke, aga teeb lapsed vaesemaks

Ta talus aastaid alandust ja sai peksa. Ta kannatas, kuni leidis julguse koos lastega terrori eest põgeneda. Kuid tõeline võitlus alles algas – niigi räbalaks nüpeldatud üksikema kohtulahing oma laste heaolu nimel.

"Ta sundis mind aktsiad maha müüma", "Pidin tegema lisatööd kuumade pliitide vahel, imik rihmadega seljas", "Ta võttis mu riided ära, et ma ei saaks ülikooli loengusse minna" – need on vaid mõned näited juhtumitest, kus peres toimub majanduslik vägivald ja üks paariline takistab teisel saamast majanduslikult sõltumatuks.

Majanduslik vägivald on süstemaatiline kontroll partneri rahaliste ja muude materiaalsete vahendite kasutamise üle, selgitab psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Tema sõnul asetavad naised end riskantsesse olukorda siis, kui muutuvad rahaliselt sõltuvaks elukaaslasest.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.