Kütusefirmad loobuvad järjest Vene toorainest. Kas Eesti elaks üle ka täieliku embargo?

Euroopa Komisjon tuleb täna välja plaaniga, kuidas juba järgmiseks talveks loobuda kahest kolmandikust Vene importgaasist, massiivset investeeringuplaani kavatsetakse katta koroonakriisi stiilis võlakirjade väljastamisega.

Tanklaketi Olerex üks omanikke Antti Moppel ütles, et inimesed tahavad end jätkuva hinnatõusu eest kaitsta ning ostavad kütust varasemast rohkem.

Energia ja toiduainete veetud hinnatõusule ei ole leevendust loota, sest Ukraina sõda mõjutab otseselt mõlemat, samal ajal ei suuda rahatrükile pidurit tõmmata ka keskpank.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsusele ettepaneku sõlmida Eesti ja Soome vahelise gaasi varustuskindluse leping, mille kohaselt tuleb naaberriikidel tarnehäirete korral üksteist aidata.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?