Tellijate nädala lemmikartiklid: ehitusettevõtja avaldab äri lõpetamise valusad põhjused

Sel nädalal ilmus värske dividendi TOP, kus teist aastat järjest võttis suurima omanikutulu välismaalane. Kõige suurem dividend oli tänavuses edetabelis veidi üle 8,1 miljoni euro. Tegemist on ettevõtjaga, kellel on Eestis vaid üks firma ja kelle vara väärtus on välismeedia hinnangul mitu korda suurem, kui oli viimati Äripäeva Rikaste TOPi võitnud Markus Villigul.

Samal ajal on ühe suure dividendi pärast puhkenud tüli metallitööstuses Eesti Traat. Asutajad maadlevad väikeosanikuks maandunud riiulifirmade meistri Hannes Rosinaga, keda ajab marru firma asutajate soov jagada kasumit nii, nagu siinmail harva näeb. Eesti Traat OÜ juhatuse liige Raigo Maandi ütleb, et nemad kavatsevad maksta dividendi „vastavalt panusele ja olemisele“. „Lähme pretsedenti tegema, tundub, et riigikohtuni läheb välja see asi,“ tõdes ta.

Lõppev nädal tõi aasta põnevaima tehingu, kui Maag Grupp teatas soovist osta HKScani Balti ärid. Kuigi konkurentsiamet peab tehingu veel üle vaatama, on konkurendid juba pisut murelikuks muutunud.

“Eestlasena ja Eesti kodanikuna on mul hea meel, kui soomlastelt midagi tagasi ostetakse. Soome firma palgalise juhina tekitab see minus hirmu ja stressi,” sõnas lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht ja Maagi lihatööstuse endine juht Olle Horm. Rakvere kaubamärk on viimaste aastate jooksul andnud küllaltki kiires tempos turuosa ära, mida ilmestavad ka suured kahjumid, rääkis Olle Horm. HKScani Baltikumi ärid teenisid selle aasta kolme esimese kvartaliga üle 26 miljoni euro kahjumit.

Horm eeldab, et uus omanik tahab kaotatud turuosa uuesti tagasi võtta. Seda ka Maks & Mooritsa ja Wõro kaubamärkidega tuntud Atria arvel, kes on Hormi sõnul Rakvere turuosa kaotusest siiani kõige rohkem kasu lõiganud. “Mina tunnen küll end suhteliselt ohustatuna,” tõdes ta.

Lihatööstuse kolm omanikku, kellest ülalt leitavas artiklis kõneleb Roland Lepp, on saanud varem hüüdnime kolm musketäri.

Viimastel nädalatel jätkub paraku koondamise uudiseid. Äripäev kirjutas sel nädalal, kuidas Tallinnas asuv kõnekeskus koondab üle 160 töötaja ja saadab ülejäänud umbes 60 ainult kodukontorisse töötama.

Ausalt ja kartmatult rääkis oma koondamise ja äri sulgemise loo Lääne-Virumaa ehitusfirma. Esiteks on põhjus töömehe hinnas: see on tõusnud 30 eurole tunnist, mis tellijale on vastuvõetamatult suur. Sama suur mure on ehituse koguhind, mis on tõusnud nii kõrgele, et Lääne-Virumaal keegi väga endale sellist ehitust lubada ei saagi. „Kui täna on 120-150ruuduse maja hind Lääne-Virumaal 300 000-350 000, siis kui palju on inimesi, kes saavad siin piirkonnas sellist laenu? Tekibki moment, kus tuleb ümber mõelda, mida tegema hakata," kirjeldas MAK Kinnisvara omanik Kain Kivisaar.

Ettevõtlusuudistest pälvis lugejate tähelepanu veel teade, et ettevõtja ja poliitik Marek Reinaas müüs oma reklaamiagentuuri noortele meestele. “Tulid kaks noort inimest, silmad põlesid peas, tahtsid hirmsasti asja teha. Jumal küll, kes olen mina, et seda neile keelata,” rääkis Marek Reinaas.

Lõppev nädal tõi meeleolu ja ootusi muutvaid uudiseid Föderaalreservilt ja Euroopa Keskpangalt. Näiteks kui seni võisime loota, et ehk lähevad kodulaenu tagasimaksed juba järgmise aasta lõpus veidi odavamaks, siis nüüd näikse, et ikka kallimaks ja püsivad selliselt kuhugi 2024. aastani välja.

Küllap on kodulaenu-tõusu hirm silm jäänud ka Isamaa erakonnale, mis on paberite vahele poetanud võimaliku valimislubaduse, et lasterikkad pered võivad loota riigi abile: et näiteks 75 000 eurot nende kodulaenust maksaks kinni riik. Lihtsalt niisama.

Sellest, kuidas ühest jõukuse klassist teise – sinna vaesemasse – kukkuda, avaldas Äripäev sel nädalal lugude sarja esimese osa. Kui tahad järsult vaesuda, jää pensionile. Eesti vilets pension on ühiskondlik otsus, kuid vananemisest suurema koorma paneb pensionäridele ilmselt miski muu: see, kuidas neid alahinnatakse, selgus põhjalikust artiklist, kus sõna said pensionärid ise.

Möödunud aastal oli suhteline vaesus rekordkõrge ning peamiselt on pensionärid need, kes selles lahtris istuvad. Keskmine vanaduspension on sel aastal 600 eurot ja töötamise lõpetanud pensioniealise inimese elukvaliteet kukub järsult. Pole ka imestada, kui Eestis on Euroopa kõige halvemini töötav pensionisüsteem.

Murede ja reaalsuse eest põgenejad leidis Äripäev sel nädalal üles Suure-Jaani metsade vahelt, kus keskklass parandas elu keelatud ainega – psühhotroopse teega. Eestis on levinud rituaalid, mis mõndade meelest on muutunud egoistlikuks äriks.

"Suure-Jaani lähistele pimedasse metsa jõudes tekib tunne, nagu oleksin sattunud salajasele sekti kokkutulekule. Täna öösel tehakse siin arvatavasti kuritegu. Maja ette pargitud autod annavad tunnistust, et 340 eurot maksvale kahepäevasele riitusele koguneb keskklass. Tuttava soovituseta poleks olnud võimalik siia saada," alustas ajakirjanik Katariina Krjutškova kirjeldust metsade vahel toimunust.

Lõppeks tõi nädal ka ühe hea uudise, mis näitab ajakirjanduse kasu väga otseselt. Selgus, et Äripäeva artikkel ukrainlaste ärakasutamisest koristusfirmas Krausberg tõi ettevõttele kriminaalasja.

Äripäev kirjutas aasta esimeses pooles Krausbergi lekkinud töögraafikute alusel, et ettevõte rikub räigelt töö- ja puhkeaja seadust ning paneb oma ukrainlastest töötajad rügama suisa 400tunniseid kuid. Tööinspektsioon algatas artikli järel väärteomenetluse, aga kuna asjas ilmnesid kuriteo tunnused, on see üle antud prokuratuurile ning inspektsioonile edastatud info kohaselt algatati kriminaalasi.