• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Lõppev nädal tõi majandusuudistesse ilmselt selle aasta kõige põnevama tehingu-uudise, aga ka inetu dividenditüli ja valusad koondamised. Euroopa Keskpanga selle nädala väljaütlemised muutsid paljude väljavaate järgnevale aastale süngemaks.
Maag Grupi nõukogu liige Erik Haavamäe ja Ellex Raidla advokaat Sven Papp andsid Maag Grupi tehingu kohta sel nädalal pressikonverentsi.
  • Maag Grupi nõukogu liige Erik Haavamäe ja Ellex Raidla advokaat Sven Papp andsid Maag Grupi tehingu kohta sel nädalal pressikonverentsi.
  • Foto: Liis Treimann
Sel nädalal ilmus värske dividendi TOP, kus teist aastat järjest võttis suurima omanikutulu välismaalane. Kõige suurem dividend oli tänavuses edetabelis veidi üle 8,1 miljoni euro. Tegemist on ettevõtjaga, kellel on Eestis vaid üks firma ja kelle vara väärtus on välismeedia hinnangul mitu korda suurem, kui oli viimati Äripäeva Rikaste TOPi võitnud Markus Villigul.
Samal ajal on ühe suure dividendi pärast puhkenud tüli metallitööstuses Eesti Traat. Asutajad maadlevad väikeosanikuks maandunud riiulifirmade meistri Hannes Rosinaga, keda ajab marru firma asutajate soov jagada kasumit nii, nagu siinmail harva näeb. Eesti Traat OÜ juhatuse liige Raigo Maandi ütleb, et nemad kavatsevad maksta dividendi „vastavalt panusele ja olemisele“. „Lähme pretsedenti tegema, tundub, et riigikohtuni läheb välja see asi,“ tõdes ta.
Aasta ilmselt põnevaim tehing
Keskpangad võtsid lootust vähemaks
Lõppev nädal tõi meeleolu ja ootusi muutvaid uudiseid Föderaalreservilt ja Euroopa Keskpangalt. Näiteks kui seni võisime loota, et ehk lähevad kodulaenu tagasimaksed juba järgmise aasta lõpus veidi odavamaks, siis nüüd näikse, et ikka kallimaks ja püsivad selliselt kuhugi 2024. aastani välja.
Küllap on kodulaenu-tõusu hirm silm jäänud ka Isamaa erakonnale, mis on paberite vahele poetanud võimaliku valimislubaduse, et lasterikkad pered võivad loota riigi abile: et näiteks 75 000 eurot nende kodulaenust maksaks kinni riik. Lihtsalt niisama.
Sellest, kuidas ühest jõukuse klassist teise – sinna vaesemasse – kukkuda, avaldas Äripäev sel nädalal lugude sarja esimese osa. Kui tahad järsult vaesuda, jää pensionile. Eesti vilets pension on ühiskondlik otsus, kuid vananemisest suurema koorma paneb pensionäridele ilmselt miski muu: see, kuidas neid alahinnatakse, selgus põhjalikust artiklist, kus sõna said pensionärid ise.
Pensionär Ennul ei ole viga, sest ta on kindel, et tegi pensionipõlve silmas pidades õige otsuse. Eesti pension üksi on nii väike, et üle kümne aasta Soomes töötanuna saab ta nüüd kahe riigi pensioni.
  • Pensionär Ennul ei ole viga, sest ta on kindel, et tegi pensionipõlve silmas pidades õige otsuse. Eesti pension üksi on nii väike, et üle kümne aasta Soomes töötanuna saab ta nüüd kahe riigi pensioni.
  • Foto: Andras Kralla
Möödunud aastal oli suhteline vaesus rekordkõrge ning peamiselt on pensionärid need, kes selles lahtris istuvad. Keskmine vanaduspension on sel aastal 600 eurot ja töötamise lõpetanud pensioniealise inimese elukvaliteet kukub järsult. Pole ka imestada, kui Eestis on Euroopa kõige halvemini töötav pensionisüsteem.
Põgeneme reaalsuse eest
Murede ja reaalsuse eest põgenejad leidis Äripäev sel nädalal üles Suure-Jaani metsade vahelt, kus keskklass parandas elu keelatud ainega – psühhotroopse teega. Eestis on levinud rituaalid, mis mõndade meelest on muutunud egoistlikuks äriks.
"Suure-Jaani lähistele pimedasse metsa jõudes tekib tunne, nagu oleksin sattunud salajasele sekti kokkutulekule. Täna öösel tehakse siin arvatavasti kuritegu. Maja ette pargitud autod annavad tunnistust, et 340 eurot maksvale kahepäevasele riitusele koguneb keskklass. Tuttava soovituseta poleks olnud võimalik siia saada," alustas ajakirjanik Katariina Krjutškova kirjeldust metsade vahel toimunust.
Õigluse jalule seadmise aeg
Lõppeks tõi nädal ka ühe hea uudise, mis näitab ajakirjanduse kasu väga otseselt. Selgus, et Äripäeva artikkel ukrainlaste ärakasutamisest koristusfirmas Krausberg tõi ettevõttele kriminaalasja.
Äripäev kirjutas aasta esimeses pooles Krausbergi lekkinud töögraafikute alusel, et ettevõte rikub räigelt töö- ja puhkeaja seadust ning paneb oma ukrainlastest töötajad rügama suisa 400tunniseid kuid. Tööinspektsioon algatas artikli järel väärteomenetluse, aga kuna asjas ilmnesid kuriteo tunnused, on see üle antud prokuratuurile ning inspektsioonile edastatud info kohaselt algatati kriminaalasi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele