Venemaa president Vladimir Putin andis nädal tagasi välja korralduse, mis kohustab riigi ekspordiettevõtteid vahetama suurema osa väliskaubandusest saadud valuutatulust Moskva börsil rubladeks, kirjutab Kauppalehti.
Fanta asemel Fancy, Big Maci asemel Big Hit – Vene turg on välismaiste kaubamärkide lahkumisega kiiresti kohanenud. Aga sanktsioonidel on ikkagi mõju, sest kaubad on kallinenud ja ostujõud vähenenud. Rikkam rahvas pole oma elukvaliteedis siiski palju kaotanud, õitsevad paralleelimport ja kohalikud tooted.
Hoolimata sanktsioonidest ja ühiskondlikust survest on mitmed Eesti ettevõtted müüki Venemaale hoopiski suurendanud. Mõnel jällegi on osa ärist Venemaale lõksu jäänud või kontroll sealse tütarfirma üle kadunud.
Vaatleja Raivo Vare käsitleb Ukraina sõja majandusblogi seekordses osas pikale veninud F16 hävitajate saagat, president Zelenskõi Euroopa turneed, BRICSi kohtumist; heidab pilgu Venemaa järjest kõhnemasse rahakotti ja annab oma hinnangu ka Prigožini langemisele.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.