“Majanduse seisukohalt oleksid minu eelistused olnud teistsugused, aga ellu tuleb viia seda, mis on võimalik, ja kahjuks nii on. Vähemalt ma olen aastaid hoiatanud, et nii läheb,” rääkis rahandusministriks saav Jürgen Ligi.
Peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul pannakse võimukõnelustel paika, kuidas riigi eelarve järgmise kolme aasta jooksul paraneb ja milliseid kärpeid selleks tegema peab. „Kärpeid tuleb teha ka aastatel 2025, 2026 ja 2027, see ei ole ühekordne asi,“ märkis ta.
Enne, kui saab kinnitada, kui palju peavad ministeeriumid kulusid vähendama, tuleb välja arvutada, kas riigikaitsemaks katab ära kasvavad kaitsekulud. Tööversioon on Excelis kirjas, kinnitas haridusminister ning Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.