- OMX Baltic−0,4%298,34
- OMX Riga−0,14%864,49
- OMX Tallinn0,06%1 961,18
- OMX Vilnius−0,26%1 167,72
- S&P 5000,58%5 560,83
- DOW 300,75%40 527,62
- Nasdaq 0,55%17 461,32
- FTSE 1000,55%8 463,46
- Nikkei 2250,15%35 894,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,29
- OMX Baltic−0,4%298,34
- OMX Riga−0,14%864,49
- OMX Tallinn0,06%1 961,18
- OMX Vilnius−0,26%1 167,72
- S&P 5000,58%5 560,83
- DOW 300,75%40 527,62
- Nasdaq 0,55%17 461,32
- FTSE 1000,55%8 463,46
- Nikkei 2250,15%35 894,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,29
- PRO
FT analüüs: Kuidas Ameerika, Venemaa ja Hiina maailma 2025. aastal ümber kujundavad
USAst, Venemaast ja Hiinast on kujunenud revisionistlikud jõud, mis kõik tahavad status quo'd erinevatel viisidel radikaalselt muuta.
Donald Trump vannutatakse USA presidendiks 20. jaanuaril – samal päeval, kui Davosis algab Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) tänavune tippkohtumine.
Pärast külma sõja lõppu on iga-aastastest Davosi kohtumistest – kuhu voorib suurettevõtjaid ja tipp-poliitikuid üle kogu maailma – saanud üks eliidi soositud globaliseerumise sümboleid.
Trump seevastu esitleb end „globalismi“ suurima vaenlasena. Davosi seltskond propageerib vabakaubandust, Trump nimetab „tollimaksu“ oma meelissõnaks. WEF korraldab lugematul hulgal foorumeid rahvusvahelise koostöö edendamiseks, Trump on võtnud eesmärgiks seada Ameerika esikohale („America First“).
Kolme aastakümne jooksul kirjutasid suurriigid Davosi maailmavaatele laias laastus alla. See oli aeg, mil vastastikune majanduslik sõltuvus summutas geopoliitilised rivaliteedid. Maailma Majandusfoorumi kohtumistel on varasemalt kõnet pidanud nii Trump, Hiina president Xi Jinping kui ka Venemaa president Vladimir Putin.
Nüüd on USAst, Venemaast ja Hiinast kujunenud aga revisionistlikud jõud, mis kõik tahavad kehtivat maailmakorda radikaalselt muuta.
Milliseks kujuneb maailm kolme suurvõimu omavaheliste hõõrdumiste tulemusel? Pikaaegne Financial Timesi, the Economisti ja BBC välisajakirjanik Gideon Rachman pakub välja neli stsenaariumi.
Kui Putin 2022. aastal Ukrainasse sisse tungis, ohverdas ta majandussidemed läänega oma visioonile Venemaa vägevusest. Xi juhtimise all on Hiina muutunud natsionalistlikumaks ja Taiwani suhtes ähvardavamaks. Trump nõuab aga fundamentaalseid muutusi rahvusvahelises kaubandussüsteemis ning Ameerika liitlassuhetes.
See, et Venemaa ja Hiina maailmakorra ümberkujundamist taotlevad, pole kuigi üllatav. Venemaa on endine üliriik, mis tahab taastada oma kaotatud mõjujõu. Hiina on tõusev üliriik, mis soovib oma ambitsioonid maailmas maksma panna. Kõige kummastavam ja kaugeleulatuvaimate tagajärgedega on aga Ameerika revisionism.
Seotud lood
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.
Enimloetud
2
100 000 eurot kaotanud Urmas Paet kahtlustab kantimist
Viimased uudised
Kaubaks ei lähe isegi elektriautod
Kaubaks ei lähe isegi elektriautod
Hepsori aktsia põhjast +67%
Äri omanik: initsiatiiv tuli meilt
Hetkel kuum
100 000 eurot kaotanud Urmas Paet kahtlustab kantimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele