Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.

- Ajakirjanik Laura Saks rõhutab oma Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööl põhinevas arvamusloos, et reformi planeerimise protsessi ei tasu alahinnata.
- Foto: Andras Kralla
Sellest lihtsast, ehk isegi iseenesestmõistetavast tõest kiputakse mööda vaatama siis, kui käsil on suured ja kiired reformid. Kui ambitsioonikas plaan on paberil valmis ja aetakse taga efektiivsust ja eesmärke. Kuid just töötajate kaasamine, arusaam eesmärgist, koostöö ja sisemine motivatsioon määrab lõpuks reformi tegeliku tulemuse.
Seda näitas selgelt ka minu Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö, kus uurisin
kliimaministeeriumi loomist erinevate avaliku sektori reformimudelite kaudu, aga ka muudatuste juhtimise kontekstis.
Kuid mis siis tehti kliimaministeeriumi loomisel hästi, kus on veel arenemisruumi ning mida tasub arvesse võtta ükskõik millise muudatuse tegemisel?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ma suhtun äärmiselt skeptiliselt uute ministrite määramise puhul tehtavatesse avaldustesse, et too ja too on ennast varasemalt tõestanud hea juhina ning sellega oma ameti jaoks igati pädev – hea ettevõtte või avaliku sektori juht ei pruugi poliitikasse sobida ning teadmised vananevad juhtimises kiiresti, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Jaanus Värk.
Tippjuhti ei iseloomusta niivõrd tiitel kui tippsuhtumine. Selles on ühel nõul nii galerist Piia Ausman kui ka lennundusjuht Mihkel Haug.
Juhi vastutus ei lõpe kell viis, kuid see ei tähenda, et ta oma heaolu tiimi ja ettevõtte hüvangu nimel ohvriks peaks tooma, kirjutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Innovatsioon, kiirus ja usaldus – need on märksõnad, mis määravad, kuidas suurkorporatsioonid ja idufirmad täna omavahelist koostööd sõnastavad. Koostöö, mis veel mõni aasta tagasi tundus pelgalt eksperimenteerimise või brändi värskendamise viisina, on muutunud tõsiseks konkurentsieeliseks. „Idufirmade ja suurettevõtete koostööst on saanud kaasaegses majanduses konkurentsieelis, mitte turunduslik eksperiment,“ kinnitab SEB Balti divisjoni strateegiajuht Andra Altoa.