Saksa ükssarvik sai loa osta enamuse Eesti kaitsetööstusfirmast

Millise Euroopa me järgmisele põlvkonnale pärandame: kas puntratantsus suurtest sõltuvad vasallriigid või geopoliitilise põhimängija, küsib Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Kaitse- ja kosmosetööstuse liit valis aasta kaitsetööstusettevõtteks elektrooptiliste sensorsüsteemide arendaja ja tootja HEVI Optronicsi.

Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.